Kaitsealune ala | Äksi Kalevi keskmise poja lingukivi (KLO4000995) |
Nimi | Kalevipoja keskmise venna liisukivi |
Asukohakirjeldus | Tartu maakond. Tartu vald. Saadjärve lõunakaldal, endise kolhoosikeskuse, praegu Põltsamaa küla asula keskme lähedase supluskoha juures, veepiirist kümnekonna m kaugusel, lõkkeplatsi ja laste mängukoha lähedal, nn. Somba nukas. Hõlpsasti leitav ja juurdepääsetav. |
Kaitse | On kaitse all alates 1938. a. (reg. nr. 288). Kaitse uuendatud 1959. a. (reg. nr. 182). Kaitse säilitada. |
Kirjandus | Tartumaa. Koguteos. 1925, lk. 516-517, foto.
Looduskaitse teatmik, 1960, lk. 282.
Eilart, J. Kalevipoeg ja looduskaitse. - Eesti Loodus, 1961, Nr. 4, lk. 223, foto.
Kas tunned maad (koguteos). Tln., 1965, lk. 563.
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln., 1971, lk. 132.
Kirt, K. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Teine, parandatud trükk. Tln. 1988, lk. 51.
Anton, H. Looduse õpperada: Äksi - Kukulinna - Saadjärve. - Edasi, 4.06. 1981, lk. 5.
Anton, H. Looduse õpperada ümber Saadjärve. - Eesti Loodus, 1982, Nr. 6, lk. 378.
Anton, H. Saadjärv. Tln., 1982, lk. 13-14 (foto G.F. Schlateri õlimaalist).
Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna loodusobjektid. Käsikiri Keskkonnaministeeriumis (koost. M. Raid). Tln., 1983, lk. 60-61.
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu, 1986, lk.
Joonuks, H. Keskmise venna kivi. - Eesti Loodus, 1989, Nr. 4, lk. 240, foto.
|
Iseloomustus | Kahetipulise püramiidi kujuline, alusel laienev ja pinnases jätkuv rahn. Peaaegu samblikukatteta (20%). Ümber lahtine rannaliiv ja laste mängupaik, lähedal lõkkease.
Pikkus 5,2 m; laius 2,9 m; kõrgus 1,7 m; ümbermõõt 12,7 m
Plagiograniit, keskmisekristalliline, hall.
Seotud Kalevipoja pärimusega: kolm venda visanud kividega liisku. Keskse asendi tõttu saanud rahn keskmise venna kivi nime. Püütud omistada ka Kalevipoja tooli nime (Looduskaitse teatmik. 1960; Kas tunned maad, 1965; Viiding, 1986 jt.), kuigi ilmselt see ekslik - pigem oli algselt Kalevipoja tooliks teeäärne Noorema venna kivi, mis nüüd on lõhutud. Sellele on vihjed vanemas kirjanduses, näiteks Laugaste, Normann, 1959, kes viitavad kivi 1,5 inimkõrgusele.
|
Koostanud | E. Pirrus |
Seisund | Hea, hooldatud, kuigi asub aktiivselt külastatavas kohas. Looduskaitse tähised siiski puuduvad. |
Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, turistlik, rahvapärimusega seotud. |
Uuritus | C. Grewink - Jürgensi 1921 järgi (arhiiviteade);
R. Haamer, 1954;
H. Anton, 1980-1982 - nimede korrastus, õpperaja korraldamine;
M. Raid, 1983;
E. Pirrus, 3.08. 1999 - revisjonülevaatus, mõõdistamine, põhiplaani koostamine, kivimimäärang, värvusfoto.
|
Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |