1975
Akt nr. 137
137.
"LAHEMAA RAHVUSPARGI PÕHIMÄÄRUSE"
KINNITAMISE KOHTA
ENSV Ministrite Nõukogu määrus
31. detsembrist 1975. a. nr. 540
(ENSV Teataja 1976, nr.5, art. 42.)
1. Kinnitada juurdelisatud " Lahemaa Rahvuspargi
põhimäärus"
2. (Välja jäetud kui varem väljaantud akti
tühistav)
K i n n i t a t u d
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
31.detsembri 1975.a. määrusega nr. 540
Lahemaa Rahvuspargi
p õ h i m ä ä r u s
1. Lahemaa Rahvuspark on moodustalud Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 1. juuli 1971. a. määrusega nr. 300
(ENSV
Teataja 1971, nr. 26, art 285) Lahemaa Rahvuspargi territoorium
on võetud riikliku kaitse alla.
I Lahemaa Rahvuspargi põhieesmärgid ja
üIesanded
2. Lahemaa Rahvuspargi põhieesmärgid ja
ülesanded on:
1) säilitada ja kaitsta rahvuspargi loodust, eriti
suuremaid looduslikke kooslusi (metsi, soomassiive jm ),
erilise
väärtusega looduslikke objekte (looalasid,
kivikülve, haruldasi taime- ja loomaliike), kultuurmaastikke
koos ajaloo ja
kultuurimälestistega ning etnograafilise ja
arhitektuuriajaloolise väärtusega hooneid ja
rajatisi:
2) organiseerida ja teha ökosüsteemide ja
kultuuriväärtuste teaduslikke uuringuid, kaasates sellele
tööle vastavaid
teadusasutusi ning rajada nendeks uuringuteks vajalik baas:
3) tutvustada külastajatele rahvuspargi loodust ja
vaatamisväärtusi, inimese ja looduse vahekorra ajaloolist
arengut
ning keskkonnakaitse aktuaalseid probleeme;
4) aidata kaasa noorte kasvatamisele, tutvustades neile
kodupaiga loodust, rahva revolutsioonilist minevikku,
kultuuriväärtusi ja keskkonnakaitse probleeme;
5) säilitada pargi eri osades alasid looduslikus seisundis
loodusnähtuste jälgimiseks ja looduslike protsesside
uurimiseks;
6) aidata kaasa töötajate puhkuse korraldamisele pargi
selleks ettenähtud paikades.
II. Lahemaa Rahvuspargi jaotus piirkondadeks
3. Lahemaa Rahvuspargi territoorium jaguneb loodus- ja
kultuurmaastikeks.
4. Loodusmaastike hulka kuuluvad loodusliku seisundi
säilitanud suuremad alad, millel on teaduslik või
esteetiline
väärtus ning õppealane ja kasvatuslik
tähtsus.
Loodusmaastikud jagunevad:
1) reservaatideks, mis kujutavad endast erilise teadusliku
väärtusega alasid, kus looduskeskkonna
arenguprotsessid
kulgevad ilma inimese otsese vahelesegamiseta. Märgatavaid
muutusi looduses nendel aladel võivad põhjustada
ainult
loodusõnnetused, kahjurite levik, ühe puuliigi
asendumine teisega puistu vananemise tõttu või muud
looduslikud
protsessid. Reservaatides on keelatud igasugune majanduslik ja
muu inimtegevuse välja arvatud eriloal tehtavad
teaduslikud uuringud;
2) reguleeritava kasutusega loodusmaastikeks, kus teadusliku,
esteetilise või ajaloolise väärtusega
ökosüsteemid on
moodustunud pikaajalise inimtegevuse mõjul ning
säilivad inimese kaasabil. Ökosüsteemide
säilitamiseks nendel aladel
on vajalik edasine inimtegevus, välja arvatud looduses
pöördumatuid muutusi põhjustavad tööd.
Reguleeritava
kasutusega loodusmaastikel tagatakse kohalike taime- ja
loomaliikide säilivus. Nende alade külastamist
õppe- ja
kultuurhariduslikel eesmärkidel reguleerib rahvuspargi
administratsioo ning külastusi lubatakse ainult ulatuses mis
ei
avalda loodusele kahjulikku mõju. Loodusmaastikel
kehtestatakse looduskaitsealadele ettenähtud maakasutuse
ja
looduskaitse üldleziim.
5. Rahvuspargi kultuurmaastike hulka kuuluvad inimtegevusest
mõjustatavad alad, kus on ülekaalus
põllumajanduslikud kõlvikud kultuurmaastikud
jagunevad:
1) majanduspiirkondadeks, kus säilitatakse ja kujundatakse
rahvuspargile iseloomulikke kultuurmaastikke.
Majanduspiirkondade hulka kuuluvad põllu ja kalamajanduse
ning osaliselt metsamajanduse kasutuses olevad alad.
Põllumajanduslik tootmine nendel aladel toimub vastavalt
kõrgemalseisvate organite poolt kinnitatud
perspektiivplaanidele, arvestades intensiivse majandamise
tänapäeva taset;
2) puhkepiirkondadeks, kus korraldatakse puhkust, majutatakse
lühiajaliselt rahvuspargi külastajaid ning tagatakse
nende kultuuriline ja olmeteenindamine. Puhkepiirkonnas
paiknevate asulate väljaarendamine toimub üldjuhul
asutuste,
ettevõtete ja organisatsioonide summade koopereerimise
teel rahvuspargi eesmärkidele ja ülesannetele
vastavate
planeerimisprojektide alusel. Majandus ja puhkepiirkondades
tehtavatele hoonestus- ja teistele töödele muudavad
maastiku ilmet ja looduslikku kompleksi, esitatakse
kõrgendatud maastikuarhitektuurilisi nõudeid.
Kultuurmaastikel
kehtestatakse maastikulistele kaitsealadele ettenähtud
maakasutuse ja looduskaitse üldreziim.
6) Loodus- ja kultuurmaastikel võib lisaks sellele
kehtestada erilise teadusliku, ppealase, kasvatusliku, esteetilise
või
rekreatiivse väärtusega objektide ja piirkondade
kaitse erireziimi.
III. Lahemaa Rahvuspargi looduse kaitse
7. Lahemaa Rahvuspargi looduse ja loodusvarade kaitse ning eri
piirkondade majandustegevus toimub vastavalt
teaduslikult põhjendatud planeerimisprojektile, mis
kooskõlastatakse rajooniplaneerimise projektidele
ettenähtud korras
ning kinnitatakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt.
8. Planeerimisprojektis ettenähtud ülesannete
täitmine on rahvuspargi territooriumil paiknevate
maakasutajate ja
rahvuspargi administratsiooni kohustus. Rahvuspargi maakasutajad
on kohustatud koostama vastavalt rahvuspargi
planeerimisprojektile maakorraldusprojekte, põllu- ja
metsamajanduse arendamise projekte, alevike ja külade
planeerimis- ja hoonestusprojekte jne. Nimetatud projektide ja
ehitusprojektide koostamise ülesanded kuuluvad
kooskõlastamisele Lahemaa Rahvuspargi
administratsiooniga.
9. Lahemaa Rahvuspargis on keelatud:
1) uute tööstuskomplekside ehitamine, aiandus ja
suvilakooperatiivide organiseerimine ning maavarade
kaevandamine
pargi territooriumilt väljavedamiseks;
2) asjaarmastajalik jahipidamine. Metsloomade liigilist ja
vanuselist koosseisu ning arvukust reguleeritakse teaduslikult
põhjendatud plaanide alusel;
3) kokkutulekute korraldamine, laagrite ja telkide
püstitamine ning lõkete tegemine väljaspool
selleks ettenähtud kohti
ilma rahvuspargi administratsiooni loata;
4) mootorsõidukite liiklus ja parkimine väljaspool
teedevõrku või selleks ettenähtud kohti,
välja arvatud majanduslike
tööde ja pargikaitse ülesannete täitmisega
seotud mootorsõidukid.
10. uhtse ja koordineeritud korra tagamiseks rahvuspargi
territooriumil kinnitavad ENSV Metsamajanduse ja
Looduskaitse Ministeerium, ENSV Põllumajanduse
Ministeerium ning Harju ja Rakvere rajooni täitevkomitee
"Lahemaa
Rahvuspargi sisekorra eeskirjad".
11. Rahvuspargi plaanipärast väljaarendamist
kontrollivad ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,
Harju
ja Rakvere rajooni täitevkomitee ning rahvuspargi
territooriumil paiknevate majandite ja ettevõtete
kõrgemalseisvad
organid.
IV. Lahemaa Rahvuspargi juhtimine
12. Lahemaa Rahvuspargi tegevust juhib direktor vastavalt
kehtivale seadusandlusele, käesolevale
põhimäärusele ja
"Lahemaa Rahvuspargi sisekorra eeskirjadele".
Lahemaa Rahvuspargi direktori määrab ametisse ENSV
metsamajanduse ja looduskaitse minister.
13. Lahemaa Rahvuspargi direktor:
1) juhib rahvuspargi tegevust ja kontrollib loodusvarade
sihipärast kasutamist;
2) suunab ja koordineerib rahvuspargi väljaarendamist
tihedas koostöös rahvuspargi territooriumil paiknevate
majandite
ja ettevõtetega;
3) esitab arvamuse maakorraldusprojektide, põllu- ja
metsamajanduse arendamise projektide, alevite, alevike ja
külade
planeerimis- ja hoonestusprojektide ning ehitusprojektide kohta,
lähtudes rahvuspargi planeerimisprojektist;
4) tutvustab õppeekskursioonidele, turismigruppidele ja
puhkajatele rahvuspargi vaatamisväärsusi
spetsiaalsetel
õpperadadel ning reguleerib rahvuspargi
külastatavust eri piirkondades ja eri aastaaegadel;
5) vajaduse korral peatab tegevuse, mis on vastuolus rahvuspargi
väljaarendamise põhiprintsiipide, kehtiva
seadusandluse ja käesoleva põhimäärusega,
ning informeerib sellest vastavat täitevkomiteed, majandi
või ettevõtte
kõrgemalseisvat organit ning ENSV Metsamajanduse ja
Looduskaitse Ministeeriumi lõpliku otsuse tegemiseks;
6) rakendab looduskaitse eeskirju või avalikku korda
rikkuvate turistide ja teiste pargi külastajate suhtes
kehtestatud
korras mõjutusvahendeid või abinõusid nende
vastutuselevõtmiseks;
7) kasutab rahvuspargi väljaarendamisel ning pargi looduse
ja loodusvarade kaitsmisel kõiki kehtivas
seadusandluses,
eeskirjades ja juhistes ettenähtud õigusi.
14. Lahemaa Rahvuspargi kulud kaetakse:
1) riigieelarvest eraldatavatest vahenditest;
2) rahvuspargi fondi laekuvatest maksetest ja muudest tuludest
(majandustegevusest jm).
15. Lahemaa Rahvuspargi nõuandvaks organiks on Lahemaa
Rahvuspargi nõukogu, kelle koosseisu kuuluvad
rahvuspargi väljaarendamisest osavõtvate
ministeeriumide ja keskasutuste ning kohalike nõukogude
organite
esindajad. Nõukogu koosseisu kinnitab Eesti NSV
Ministrite Nõukogu.
16. Lahemaa Rahvuspark tegutseb tihedas koostöös
kohalike nõukogude organite ning pargi territooriumil
paiknevate
majandite, ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonidega.
17. Lahemaa Rahvuspargil on juriidilise isiku õigused,
Eesti NSV riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning embleem.
|