Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)Väljad: peida ,kuva
Maastikulised väärtusedrannikukooslus (linnustik, taimestik)
Maastiku tüüprannamaastik
Ala staatuskaitsealune
KKR koodKLO1000250
NimiVilsandi rahvuspark
On maksusoodustusJah
On registriobjektJah
Maismaa pindala (ha)9240,4
Siseveekogude pindala (ha)449,9
Kaitse eesmärgi kirjeldusVilsandi rahvuspargi eesmärk on kaitsta: 1) Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodust, sealhulgas looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, lindude pesitsus-, sulgimis-, talvitus-, toitumis- ja rändepeatuspaiku ning kultuuripärandit, sealhulgas rahvakultuuri, pärandmaastikke, taluarhitektuuri ja asustusstruktuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), hallhüljes (Halichoerus grypus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis) ja madal unilook (Sisymbrium supinum); 4) kalaliiki, keda nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ja tema elupaiku. See liik on jõesilm (Lampetra fluviatilis); 5) kaitsealuseid loomaliike ja nende elupaiku. Need liigid on kõre (Bufo calamita) ja kirjukaan (Hirudo medicinalis); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende elupaiku. Need liigid on püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), meripuju (Artemisia maritima), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), oja-haneputk (Berula erecta), varjuluste (Bromus benekenii), roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), taani merisalat (Cochlearia danica), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), vahelmine lõokannus (Corydalis intermedia), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), saaremaa sõrmkäpp (Dactylorhiza osiliensis), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), müürkevadik (Draba muralis), rand-orashein (Elymus farctus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), tugev kurdõhik (Exsertotheca crispa), mets-aruhein (Festuca altissima), läikiv kurereha (Geranium lucidum), harilik luuderohi (Hedera helix), harilik muguljuur (Herminium monorchis), loim-vesipaunikas (Hydrocotyle vulgaris), mägi-naistepuna (Hypericum montanum), väike käopõll (Listera cordata), silmjärvikas (Littorella uniflora), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), arukäpp (Orchis morio), tõmmu käpp (Orchis ustulata), ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum), laukapuu (Prunus spinosa), rand-kesakann (Sagina maritima), hanepaju (Salix repens), liht-randpung (Samolus valerandi), mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), lääne-sõlmhein (Spergularia media), rand-soodahein (Suaeda maritima), harilik jugapuu (Taxus baccata), lamav ristik (Trifolium campestre) ja pisikannike (Viola pumila); 7) kaitsealuseid samblikuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta), võrk-nuisamblik (Sclerophora peronella) ja valge vahasamblik (Squamarina lentigera); 8) kaitsealuseid seeneliike ja nende elupaiku. Need liigid on lilla mütsnarmik (Bankera violascens) ja kährikseen (Sparassis crispa); 9) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on nõmmekiur (Anthus campestris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), räusktiir (Hydroprogne caspia), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekajakas (Larus minutus), nõmmelõoke (Lullula arborea), väikekoskel (Mergus albellus), kirjuhahk (Polysticta stelleri), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria); 10) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), randkiur (Anthus petrosus), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), merirüdi (Calidris maritima), liivatüll (Charadrius hiaticula), krüüsel (Cheppus grylle), tõmmukajakas (Larus fuscus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 11) linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merisk (Haematopus ostralegus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima); 12) kaitstavat looduse üksikobjekti Kuralase tamme.
IseloomustusVilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. 1906. aastal astuti esimesi samme Vaika saare linnustiku kaitseks. Rahvuspargi eellaseks ongi 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Seadusega võeti Vaika saared ja Vilsandi saare loodepoolne osa kaitse alla 1937. aastal. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud. 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala rahvuspargiks. Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ~160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on registreeritud 247 linnuliiki, nendest pesitsejaid 114 liiki (üks haruldasemaid nt kirjuhahk). Taimedest kasvab kaitsealal 520 soontaimeliiki, millest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). Vilsandi rahvuspark on 1997. aastast ka Ramsari ala. Kaitseala pindala on 23882,1 ha. Taimestikku on Vilsandil uuritud rohkem kui 100 aastat. Kaitseala pealiskorra moodustavad põhiliselt alamsiluri Jaagarahu lademe kivid. Vaikadel, Vilsandi põhjaosas ja Vesiloo lähedastel pankadel paljanduvad lademe Vilsandi kihid. Vilsandi saarel on suures ülekaalus lookasvukohad.

Pesitsevad liigid: Asio flammeus, Branta leucopsis, Caprimulgus europeaus, Crex crex, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Lanius collurio, Lullula arborea, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna caspia, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sterna sandvicensis, Sylvia nisoria, Alcedo atthis, Botarus stellaris, Recurvirostra avosetta.

Talvitujad: Ciconia nigra, Haliaeetus albicilla.

Läbirändajad: Anthus campestris, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Branta leucopsis, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Grus grus, Pernis apivorus, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria.

Lisaks on registreeritud: Cygnus olor, Larus fuscus, Melanitta fusca, Polysticta stelleri, Halichoerus grypus, Phoca hispida bottnica, Eptesicus nilssoni, Bufo calamita, Rana arvalis, Hirudo medicinalis, Verpertilio nilssonii, Myotis mystacinus.

Kaitsealused taimeliigid: Cochlearia danica, Artemisia maritima, Sagina maritima, Orchis morio, Anacamptis pyramidalis, Geranium lucidum, Taxus baccata, Hedera helix, Eryngium maritimum, Hydrocotyle vulgaris, Samolus valerandi, Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis, Cephalanthera longifolia, Listera cordata, Cypripedium calceolus, Litorella uniflora, Anacamptis maritima, Asplenium ruta muraria, Bupleurum tenuissimum, Cephalanthera rubra, Cladium maricus, Corallorhiza trifida, Elymus farctus, Dactylorhiza baltica, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Prunus spinosa, Schoenus nigricans, Sorbus rupicola, Trifolium campestre. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999)
Tüüprahvuspark
Andmed Keskkonnaportaalis:Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ala kohanimiSaare maakond, Saaremaa vald, Abaja küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Atla küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Austla küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Eeriksaare küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kalmu küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Karala küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kihelkonna alevik
Saare maakond, Saaremaa vald, Kiirassaare küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kotsma küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuralase küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kurevere küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kuusnõmme küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kõruse-Metsaküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Loona küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Lümanda-Kulli küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Neeme küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Oju küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Rootsiküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Tammese küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Undva küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Vilsandi küla
Seosed: peida ,kuva
Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladelTagamõisa linnuala EE0040476
Vilsandi linnuala EE0040496
Karala-Pilguse linnuala EE0040414
Karala-Pilguse EE014
Vilsandi saarestik EE013
Tagamõisa poolsaar EE012
Vilsandi loodusala EE0040496
Vilsandi rahvuspark 3EE010
Vilsandi 91
Karala-Pilguse loodusala EE0040414
Tagamõisa loodusala EE0040476
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala RAH0000611
Kaitsealuse ala või üksikobjekti veekogudMeendrenina laht VEE2069700
Lehmalaht VEE2070400
Naale laht VEE2069600
Pihelpuuauk VEE2065900
Laialepa laht VEE2065710
Sarapiku järv VEE2067300
Pautsaare laht VEE2070410
Kavasoo järv VEE2070460
Lüllelaht VEE2070430
Kärdu lõugas VEE2070450
Abajaloik VEE2076210
Nimi teadmata VEE2076250
Vahemeri VEE2076260
Oostejärv VEE2085960
Nimi teadmata VEE2076620
Nimi teadmata VEE2076610
Lahuksi järv VEE2075700
Suursilm VEE2076200
Maksmeri VEE2076410
Suur-Valmas VEE2076420
Lellutagune VEE2076230
Kiresilm VEE2076000
Kirisilm VEE2076220
Ansiauk VEE2076400
Ristissoo VEE2076600
Oju jõgi VEE1168600
Atla kraav VEE1168200
Kihelkonna jõgi VEE1168500
Killatu jõgi VEE1168700
Vesiku jõgi VEE1168300
Austla kraav VEE1168100
Nimi teadmata VEE4721000
Kiisa laht VEE3243030
Loonalaiu - Laasirahu meri VEE3245030
Pitkanina laht VEE3243020
Kiirassaare laht VEE3243070
Abaja laht VEE3243040
Ojurahu meri VEE3244020
Papisaare rand VEE3243060
Kihelkonna lahe keskosa VEE3243010
Atla lahe siseosa VEE3245020
Kuusnõmme lahe siseosa VEE3244010
Roja abajas VEE3245010
Kööbe lõugas VEE3254000
Uudepanga laht VEE3239000
Auksaare laht VEE3246000
Haagi lõugas VEE3241000
Ülbaku laht VEE3257000
Mõndelaid rand VEE3260000
Vesiloo madal VEE3247000
Harilaiu peenar VEE3240000
Salava - Soegnina meri VEE3253000
Vilsandi läänerand VEE3248000
Loonalaiu - Meelaiu rand VEE3252000
Kõruse rand VEE3242000
Karala rand VEE3255000
Suurkuiv VEE3250000
Läänemeri (läänesaarte lääneosa) VEE3200000
Allikaoja VEE1168510
Läänemere avaosa (läänesaarte lääneosa) VEE3200100
Põtkelmaa madalikud VEE3258000
Soolakuiv VEE3249000
Undva rand VEE3238000
Atla laht VEE3245000
Aastejärv VEE2060200
Ooklema järv VEE2068000
Varesemaa laht VEE2069710
Saka järv VEE2068100
Säärelaht VEE2059300
Nimi teadmata VEE2067910
Killatu järv VEE2067900
Arasoo VEE2060300
Pardikael VEE2068140
Laukabe järv VEE2059600
Tõula järv VEE2066200
Türdu jõgi VEE1700017
Mõrrakujõgi VEE1700019
Kiissa jõgi VEE1168601
Kihelkonna laht VEE3243000
Kuusnõmme laht VEE3244000
Nimi teadmata VEE2076270
Nimi teadmata VEE2075720
Nimi teadmata VEE2075710
Asub saarel (saartel)Saaremaa
Vilsandi saar
Loonalaid
Käkimaa
Noogimaa
Salavamaa
Vesiloomaa
Naistekivimaa
Ojurahu
nimetu
Laasirahu
Võrkrahu
Oostemadal
Nootamaa
Röpimaa
Telvemaa
Lausma
Suur-Sitik
Kurgurahu
Laurisaar
Suur Antsulaid
Vassiklaid
nimetu
Kitselaid
Riinurahu
Alumine Vaigas
Punasekivirahu
Püsku-Sitik
Aherahu
Mihklirahu
Suur Kolmekivirahu
Väike Antsulaid
Urverahu
nimetu
Aarmarahu
Ülemine Vaigas
Pihlalaid
nimetu
Keskmine Vaigas
Sokulaid
nimetu
nimetu
nimetu
Koerakuiv
Annerahu
Aaslaid
Riimirahu
Innarahu
Kuivarahu
Karirahu
Väike-Urv
Püskumadal
Ussirahu
nimetu
Suur-Urv
nimetu
nimetu
Punasekivirahu
Mustarahu
nimetu
nimetu
Koluma rahu
nimetu
nimetu
Väike Kolmekivirahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Lestapank
nimetu
nimetu
Viirelaid
Mustpank
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Süllanina kuiv
nimetu
nimetu
nimetu
Kullipank
Pitkanina mütt
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Joosepikuiv
nimetu
Laiarahu
nimetu
nimetu
nimetu
Uusikuiv
nimetu
nimetu
Alumine pihlakuiv
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Siiapank
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Kassikuiv
Vaherahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Oju rahu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Liigid, mis on kaitse eesmärgiksCypripedium calceolus (kaunis kuldking)
Halichoerus grypus (hallhüljes)
Liparis loeselii (soohiilakas)
Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis (saaremaa robirohi)
Sisymbrium supinum (madal unilook)
Lampetra fluviatilis (jõesilm)
Bufo calamita (kõre)
Hirudo medicinalis (apteegikaan)
Anacamptis pyramidalis (püramiid-koerakäpp)
Artemisia maritima (meripuju)
Asplenium trichomanes (pruun raunjalg)
Asplenium ruta-muraria (müür-raunjalg)
Berula erecta (oja-haneputk)
Bromus benekenii (varjuluste)
Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar)
Carex extensa (randtarn)
Cephalanthera longifolia (valge tolmpea)
Cephalanthera rubra (punane tolmpea)
Cochlearia danica (taani merisalat)
Corallorhiza trifida (kõdu-koralljuur)
Corydalis intermedia (vahelmine lõokannus)
Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp)
Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta (täpiline sõrmkäpp)
Dactylorhiza osiliensis (Saaremaa sõrmkäpp)
Dactylorhiza russowii (Russowi sõrmkäpp)
Draba muralis (müürkevadik)
Elymus farctus (rand-orashein)
Eryngium maritimum (rand-ogaputk)
Exsertotheca crispa (tugev kurdõhik)
Festuca altissima (mets-aruhein)
Geranium lucidum (läikiv kurereha)
Hedera helix (harilik luuderohi)
Herminium monorchis (harilik muguljuur)
Hydrocotyle vulgaris (loim-vesipaunikas)
Hypericum montanum (mägi-naistepuna)
Neottia cordata (väike käopõll)
Littorella uniflora (silmjärvikas)
Malaxis monophyllos (ainulehine soovalk)
Ophrys insectifera (kärbesõis)
Orchis mascula (jumalakäpp)
Orchis morio (arukäpp)
Orchis ustulata (tõmmu käpp)
Polystichum aculeatum (ogane astelsõnajalg)
Prunus spinosa (laukapuu)
Sagina maritima (rand-kesakann)
Salix repens (hanepaju)
Samolus valerandi (liht-randpung)
Schoenus nigricans (mustjas sepsikas)
Spergularia media (lääne­-sõlmhein)
Suaeda maritima (rand-soodahein)
Taxus baccata (harilik jugapuu)
Trifolium campestre (lamav ristik)
Viola pumila (pisikannike)
Chaenotheca gracilenta (sire varjusamblik)
Sclerophora peronella (võrk-nuisamblik)
Squamarina lentigera (valge vahasamblik)
Bankera violascens (lilla mütsnarmik)
Sparassis crispa (kährikseen)
Anthus campestris (nõmmekiur)
Branta leucopsis (valgepõsk-lagle)
Bubo bubo (kassikakk)
Calidris alpina schinzii (niidurüdi)
Crex crex (rukkirääk)
Cygnus columbianus bewickii (väikeluik)
Cygnus cygnus (laululuik)
Grus grus (sookurg)
Haliaeetus albicilla (merikotkas)
Hydroprogne caspia (räusk)
Lanius collurio (punaselg-õgija)
Hydrocoloeus minutus (väikekajakas)
Lullula arborea (nõmmelõoke)
Mergellus albellus (väikekoskel)
Polysticta stelleri (kirjuhahk)
Porzana porzana (täpikhuik)
Recurvirostra avosetta (naaskelnokk)
Sternula albifrons (väiketiir)
Sterna hirundo (jõgitiir)
Sterna paradisaea (randtiir)
Thalasseus sandvicensis (tutt-tiir)
Ficedula parva (väike-kärbsenäpp)
Curruca nisoria (vööt-põõsalind)
Alca torda (alk)
Anthus petrosus (randkiur)
Arenaria interpres (kivirullija)
Aythya marila (merivart)
Calidris maritima (merirüdi)
Charadrius hiaticula (liivatüll)
Cepphus grylle (krüüsel)
Larus fuscus (tõmmukajakas)
Limosa limosa (mustsaba-vigle)
Melanitta fusca (tõmmuvaeras)
Tadorna tadorna (ristpart)
Tringa totanus (punajalg-tilder)
Anas platyrhynchos (sinikael-part)
Anser anser (hallhani)
Aythya fuligula (tuttvart)
Bucephala clangula (sõtkas)
Clangula hyemalis (aul)
Cygnus olor (kühmnokk-luik)
Haematopus ostralegus (merisk)
Mergus merganser (jääkoskel)
Mergus serrator (rohukoskel)
Somateria mollissima (hahk)
Alal asuvad kaitsealused alad või üksikobjektidVilsandi RP, Antsulaiu skv. (KLO1100410)
Vilsandi RP, Laukabe skv. (KLO1102018)
Vilsandi RP, Uudepanga skv. (KLO1102019)
Vilsandi RP, Uus Nootamaa skv. (KLO1102025)
Vilsandi RP, Pätsurahu skv. (KLO1102026)
Vilsandi RP, Ameerikametsa pv. (KLO1102028)
Vilsandi RP, Kuusnõmme pv. (KLO1102029)
Vilsandi RP, Läänemere pv. (KLO1102030)
Vilsandi RP, Mere skv. (KLO1100427)
Vilsandi RP, Sepasitiku skv. (KLO1100405)
Vilsandi RP, Kurgurahu skv. (KLO1100408)
Vilsandi RP, Metsa püsivaatlusala loodusreservaat (KLO1100403)
Vilsandi RP, Vana Paagi skv. (KLO1100398)
Vilsandi RP, Naistekivi skv. (KLO1100407)
Vilsandi RP, Innarahu loodusreservaat (KLO1100425)
Vilsandi RP, Lõuna-Vaika loodusreservaat (KLO1100417)
Vilsandi RP, Salava skv. (KLO1100418)
Vilsandi RP, Kiipsaare skv. (KLO1100402)
Vilsandi RP, Kolga skv. (KLO1100429)
Vilsandi RP, Vahemere skv. (KLO1100428)
Vilsandi RP, Laasirahu skv. (KLO1100416)
Vilsandi RP, Loonalaiu pv. (KLO1100415)
Vilsandi RP, Aherahu skv. (KLO1100409)
Vilsandi RP, Atla pv. (KLO1100413)
Vilsandi RP, Lauri skv. (KLO1100406)
Vilsandi RP, Kiirassaare pv. (KLO1100414)
Vilsandi RP, Vilsandi pv. (KLO1100419)
Vilsandi RP, Laevarahu loodusreservaat (KLO1100412)
Vilsandi RP, Nootamaa loodusreservaat (KLO1100426)
Vilsandi RP, Alumise Vaika skv. (KLO1100400)
Vilsandi RP, Pihlalaiu skv. (KLO1100401)
Vilsandi RP, Soeginina skv. (KLO1100423)
Vilsandi RP, Säinaste skv. (KLO1100411)
Vilsandi RP, Telve skv. (KLO1100399)
Vilsandi RP, Kuusnõmme skv. (KLO1100430)
Vilsandi RP, Laistinina skv. (KLO1100424)
Vilsandi RP, Kõruse pv. (KLO1100421)
Vilsandi RP, Loonalaiu skv. (KLO1102014)
Vilsandi RP, Harilaiu skv. (KLO1100422)
Vilsandi RP, Orjassaare skv. (KLO1100404)
Vilsandi RP, Läänemere akvatoorium pv. (KLO1100420)
Vilsandi RP, Vesiloo skv. (KLO1102027)
Vilsandi RP, Elda skv. (KLO1102017)
Vilsandi RP, Tarja skv. (KLO1102013)
Vilsandi RP, Eeriksaare skv. (KLO1102015)
Vilsandi RP, Vilsandi skv. (KLO1102016)
Pildid: peida ,kuva
Harilaid Foto: 13.09.1998 U.Timm
Looduskaitse II. Turismi-instituudi kirjastus. 1940
Vaade Keskmisele Vaikale edelast Foto: H. Eck Eesti Loodus 3/1936
Soeginina pank foto:11.04.2001 U.Timm
Vilsandi saare NW-tipp Foto: 23.07.1939 H. Haberman
Elda rannaniit Foto: 23.09.1998 U.Timm
Kiipsaare neem Foto: 13.09.1998 U.Timm
Kiipsaare harilaid Foto: 13.09.1998I U.Timm
Eeriksaare rannik Foto: 12.08.2000 U.Timm
vana paadi naasmine loodusesse
Emane hallhüljes Innarahul
Rahvuspargi keskus, Loona mõis
Emane hallhüljes pojaga Innarahul
Merikotka menüü Innarahul
Noor hallhüljes Laevarahul
Kiipsaare nukk
Dokumendid: peida ,kuva
Kaitsekorra alus Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrus nr 29 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri"
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 29 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri" SELETUSKIRI
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2009. a määrus nr 13 «Looduskaitseseaduse» alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku ...
Seotud dokument MAAMAKSUSEADUS (terviktekst)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 17. augusti 2006. a määrus nr 188 Määruste kehtetuks tunnistamine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2006. a määrus nr 8 Vabariigi Valitsuse 22. mai 1997. a määruse nr 103 «Maamaksu korrigeerimine Soomaa ja Vilsandi rahvuspargis» muutmine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 321 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt Riikliku Looduskaitsekeskuse moodustamisega
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 "Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht" (terviktekst)
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht
Seotud dokument Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2003. a määrus nr 56 Lennupiirangud
Seotud dokument Keskkonnaministri 11. oktoobri 2000. a määrus nr 64 Vilsandi Rahvuspargi Administratsiooni põhimäärus (kehtetu)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrus nr 321 Riikliku keskkonnaseire püsialade määramine
Seotud dokument VV 31. augusti 1999. a määrus nr 259 Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määruse nr 144 "Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine (kehtetu)
Seotud dokument Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrus nr 24 Rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahipidamise korraldamise korra kinnitamine
Seotud dokument Keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määrus nr 24 "Rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahipidamise korraldamise korra kinnitamine"
Seotud dokument VV 22. mai 1997. a määrus nr 103 Maamaksu korrigeerimine Soomaa ja Vilsandi rahvuspargis
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 1997. a. määrus nr. 48 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine
Seotud dokumentVV 16. juuli 1996. a korraldus nr 669-k Maa riigi omandisse jäätmine
Seotud dokument Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduste kinnitamine (terviktekst)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määrus nr. 144 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduste kinnitamine
Seotud dokumentVilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ja tsoneeringu ekspertiis
Seotud dokumentKeskkonnaministri määrus nr 10 Vilsandi Rahvuspargi Arengufondi põhikiri
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse määrus 8. detsembrist 1993.a. nr. 387 Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodamise kohta
Seotud dokumentVilsandi Riikliku Looduskaitseala põhimäärus ENSV MN 8.06.1987 määrus nr 319
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 457 Vaika riikliku looduskaitseala territooriumi laiendamise ja Vilsandi riikliku looduskaitsealaks ümbernimetamise kohta
Seotud dokumentENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr 36 Keelualade kaitse korraldamise eeskirjade kinnitamisest
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 119 Riikliku maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste, ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest ENSV T 1959, 20, 107
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 277 Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piiride ja põhimääruste kinnitamisest
Seotud dokumentENSV MN määrus 11. juulist 1957. a. nr. 242 Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s
Seotud dokumentKingissepa rajooni TSN täitevkomitee otsus nr 71 Looduskaitsest Vilsandi ümbruse saartel
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 8. septembrist 1939 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 23. märtsist 1939
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 19. augustist 1938 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 20. oktoobrist 1937 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta.
Kaitsekorralduskava: peida ,kuva
Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012-2016
Kaitsekorralduskava Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava 2012-2016