Kaitse eesmärgi kirjeldus | Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Kassari saare ja Käina lahe äärseid poollooduslikke kooslusi ning Käina lahte ja muid olulisi lindude rändepeatus- ning pesitsuspaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lood (6280*), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest üks kuulub I kaitsekategooria liikide hulka, naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) on II kaitsekategooria liik ning randtiir (Sterna paradisaea) ja jõgitiir (Sterna hirundo) on III kaitsekategooria liigid;
4) taimeliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, - emaputke (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik, samuti II lisast puuduvat I kaitsekategooria liiki ja tema elupaiku. |
Iseloomustus | Käina lahe-Kassari maastikukaitseala asub Hiiumaal Käina vallas. Juba 1939. aastal võeti kaitse alla Kassari ja Vaemla lahe tervisemudaalad. 1962. aastal moodustati kaks eraldi kaitseala: Kassari saare maastikukaitseala ja Käina lahe ornitoloogiline kaitseala. 1998. aastal moodustati nende põhjal üks ühine maastikukaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta lindude rändepeatus- ja pesitsuskohta, Käina lahte ning Kassari poollooduslike kooslustega pärandkultuurmaastikku. Käina lahes leiduvad suured ravimuda varud, samuti pesitseb ja peatub seal palju linde, nagu merikotkas, naaskelnokk, hüüp, niidurüdi. Kassari saare maastikule on iseloomulikud kadastikud, rannaniidud ja liigirikkad aruniidud. Siin leidub rohkelt kaitsealuseid taimeliike nagu II kaitsekategooria veripunane koldrohi, tui-tähtpea, hall soolmalts, kaljukress ja mitmed käpalised. Kaitseala üldpindala on 5681,2 ha, sellest 2475,4 ha moodustab mereala.
I kat: merikotkas,
II kat: naaskelnokk, hüüp, niidurüdi
II kat taimed: liht-randpung, tui-tähtpea, balti sõrmkäpp, alpi litterhein, peen jänesekõrv
Pesitsevad liigid: Botaurus stellaris, Circus aeruginosus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Podiceps auritus, Porzana porzana, Recurvirostra avosetta, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Tringa glareola.
Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Grus grus, Pluvialis apricaria. (K. Möller, 1998)
Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza fuchsii, Liparis loeselii. (Keskkonnaekspertiis, 1997; K. Möller, 1998)
Turism: Orjaku mäel linnuvaatlustorn. Õpperada: Orjakus saab täiendust pidevalt juurde, väliauditoorium Laisma silla lähedal Esiküla karjamaal. (M. Jeeser 2002) |