| Nimi | Mäeotsa allikad |
| Asukohakirjeldus | Valgamaa. Põdrala vald. Vanamõisa lähedal, Vana-Leebiku. Vanamõisa teeristist ca 2 km külateed pidi kagusse Mäeotsa taluni ja sealt veel paarsada meetrit edasi idapoole kohaliku tee ääres. Teejuhita raskesti leitav. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. 1976. a. tehti ettepanek looduskaitsealla võtmiseks, mida 1987. a. toetas Ü. Heinsalu. Allikad väärivad üksikobjektina looduskaitsealla võtmist kui kvaternaarisetete veest toituvad. |
| Kirjandus | Verte, A. 1971. ENSV allikate kataloog (Õhne, Väike-Emajõe ja Elva jõe basseinid). Aruanne, käsikiri Geoloogia Instituudis. Lk. 6.
Heinsalu, Ü., Karise, V. Timm, T. 1976. Looduskaitset vajavad allikad Eesti NSV-s. - Rmt.: Eesti NSV maapõue kaitsest. Tallinn, Valgus, lk. 92-93.
Mägi, H., Veri, K. 1976. Siin ja sealpool maanteed. Valga rajoon. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 83.
|
| Iseloomustus | A. Verte (1971) andmeil oli Mäeotsa talul veevõtuks puurakkega kapteeritud allikas, mille vett kasutati kohalikuks vajaduseks. Vooluhulk 26. IX 1971.a. 2,1 l/s. Allika abs. kõrgus 42,5 m. Samas ürgoru pervel teinegi langeallikas (abs. kõrgus 41,5 m), kus lehterja kujuga süvendist voolas vett 26. IX 1971 - 1,8 l/s). Vesi pärineb D2br liivakividest. Ü. Heinsalu kirjeldas 1987. a. Õhne ürgoru veerul Mäeotsa talu kõrval 10 pisikest (vooluhulk 1 l/s) allikat, mille vesi pärineb pinnakatte liivast. Allikad avanesid 2-3 m sügavuses sälkorus. Kogu vooluhulk 2 l/s.
1998. a. oli Mäeotsa talu renoveerimisel, allikakaevu enam ei ole.
Arvukalt langeallikaid levib talu läheduses liivasel alal pikkusega 15 m ja laius kuni 5 m. Laiemas kohas - ilmselt endises sälkorus leidus üks grifoonikoht. Allikate väljavoolud moodustavad ojakese, mille vooluhulk on ligikaudu 2 l/s. Tänapäeval allikate vesi ei ole veetarbimises kasutusel. Vesi allikates selge.
Mäeotsa allikad on raskesti leitavad.
Õhne jõeorus Vanamõisa-Leebiku piirkonnas avaneb arvukalt väikesi imbeallikaid ja põhjavee pindalalist avanemist, mis moodustavad allikaalasid.
Allikad toituvad kvaternaarisetete veest.
Õhne jõe vasakul kaldal kagusse suunduval moreenseljandikul asub Tõrva vanim asulakoht I-II aastatuhandest, nn. Tantsumägi.
|
| Koostanud | H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg |
| Seisund | Rahuldav |
| Tähtsus | Maastikuline, veekaitseline. Sakala kõrgustiku kaguosas üsna haruldased kvaternaarisetete veest toituvad allikad.
Maastikuline, veekaitseline. Sakala kõrgustiku kaguosas üsna haruldased kvaternaarisetete veest toituvad allikad. |
| Uuritus | Ü. Heinsalu, 1960, 1987 - esialgsed allikauurimised;
A.Verte, 1971 - hüdrogeoloogilised uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Allikas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |