Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176)Väljad: peida ,kuva
Ala staatuskaitsealune
Kaitsekorra alus2017.10.26 Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrus nr 153 "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri"
KKR koodKLO1000176
NimiPuhtu-Laelatu looduskaitseala
On maksusoodustusJah
On registriobjektJah
Maismaa pindala (ha)1083,8
Siseveekogude pindala (ha)140,9
Kaitse eesmärgi kirjeldusPuhtu-Laelatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada:
1) eluslooduse mitmekesisust, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike, rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatuspaiku, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on liivased ja mudased pagurannad (1140)3, rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ja laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on hüüp (Botaurus stellaris), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), väikekoskel (Mergus albellus), tutkas (Philomachus pugnax), täpikhuik (Porzana porzana), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria);
4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri);
5) ohustatud ja haruldasi taimeliike ning nende elupaiku. Need liigid on randtarn (Carex extensa), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), rohekas õõskeel (Coeloglossum viride), Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), harilik muguljuur (Herminium monorchis), vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), kärbesõis (Ophrys insectifera), tõmmu käpp (Orchis ustulata), liht-randpung (Samolus valerandii) ja kõrge kannike (Viola elatior);
6) kaitsealuseid linnuliike, kahepaiksete ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need liigid on lindudest merivart (Aythya marila haudeasurkond), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata), rooruik (Rallus aquaticus), kodukakk (Strix aluco), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); kahepaiksetest rabakonn (Rana arvalis) ning käsitiivalistest põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentoni), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurkõrv (Plecotus auritus).
IseloomustusPuhtu-Laelatu looduskaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. 1939. a-l võeti kaitse alla Puhtu poolsaar ning loodi Virtsu-Puhtu tervisemuda ala. 1959. a-l loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala. (osadel andmetel juba 1957, aga seal aktis juttu vaid Puhtu keelualast. Puhtu ps juba 1939-st kaitse all) Oma praegustes piirides alates 2003. a-st. Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. 1953. a-l loodi Puhtusse ornitoloogiajaam. Kaitseala üks silmapaistvamaid kooslusi on Laelatu puisniit. Tegu on väga liigirikka puisniiduga (> 400 soontaime ja 30 samblaliiki). Samuti kasvab seal rohkelt kaitstavaid taimi, esindatud on 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest. Tähelepanu väärib ka Puhtus kasvav laialehine salumets. Kaitseala pindala on 2772,9 ha, sellest maismaad 873,2 ha.
Tüüplooduskaitseala
Andmed Keskkonnaregistris:Ava objekti andmed Keskkonnaregistris
http://register.keskkonnainfo.ee/...
Asukoht Maa-ameti X-GIS kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Maa-ameti X-GIS rakenduses
http://xgis.maaamet.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ala kohanimiPärnu maakond, Lääneranna vald, Hanila küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Muriste küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Pivarootsi küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Rame küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Virtsu alevik
Seosed: peida ,kuva
Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladelVäinamere linnuala EE0040001
Väinameri EE067
Väinamere loodusala EE0040002
Puhtu-Laelatu-Nehatu 3EE008
Väinameri 207
Kaitsealuse ala või üksikobjekti veekogudKasse laht VEE2062810
Mõisalaht VEE2062820
nimetu VEE2062840
Ännikse laht VEE2062830
Hanila oja (Hanila jõgi) VEE1119100
Uustalu kraav (Silmajõgi) VEE1119200
Mõisalaht VEE3426020
Vanaluubilaht VEE3426030
Ruilõpp VEE3427000
Muriste rand VEE3428000
Uuluti laiu - Puhtulaiu rand VEE3425000
Suur väina lääneosa VEE3325030
Suure väina idaosa VEE3325010
Viire kurk VEE3325040
Liivi laht VEE3400000
Rame laht VEE3426010
Kurevere kraav VEE1500016
Alal asuvad ürglooduse objektidRAME KIVI = (KURADIKIVI?)
Liigid, mis on kaitse eesmärgiksBotaurus stellaris (hüüp)
Branta leucopsis (valgepõsk-lagle)
Circus aeruginosus (roo-loorkull)
Circus cyaneus (välja-loorkull)
Circus pygargus (soo-loorkull)
Cygnus columbianus (väikeluik)
Cygnus cygnus (laululuik)
Dendrocopos leucotos (valgeselg-kirjurähn)
Ficedula parva (väike-kärbsenäpp)
Grus grus (sookurg)
Haliaeetus albicilla (merikotkas)
Lanius collurio (punaselg-õgija)
Lullula arborea (nõmmelõoke)
Luscinia svecica cyanecula (luha-sinirind)
Mergellus albellus (väikekoskel)
Calidris pugnax (tutkas)
Porzana porzana (täpikhuik)
Sternula albifrons (väiketiir)
Sterna hirundo (jõgitiir)
Sterna sandvicensis (tutt-tiir)
Sterna paradisaea (randtiir)
Strix uralensis (händkakk)
Sylvia nisoria (vööt-põõsalind)
Angelica palustris (emaputk)
Cypripedium calceolus (kaunis kuldking)
Liparis loeselii (soohiilakas)
Vertigo angustior (pisitigu, vasakkeermene)
Vertigo (Vertigo) genesii (põhja pisitigu)
Vertigo (Vertigo) geyeri (luha-pisitigu)
Carex extensa (randtarn)
Cephalanthera longifolia (valge tolmpea)
Cephalanthera rubra (punane tolmpea)
Coeloglossum viride (rohekas õõskeel)
Dactylorhiza ruthei (Ruthe sõrmkäpp)
Herminium monorchis (harilik muguljuur)
Najas marina subsp. intermedia (näkirohi, vahelmine)
Ophrys insectifera (kärbesõis)
Orchis ustulata (tõmmu käpp)
Samolus valerandi (liht-randpung)
Viola elatior (kõrge kannike)
Aythya marila (merivart)
Calidris alpina schinzii (niidurüdi)
Charadrius hiaticula (liivatüll)
Columba oenas (õõnetuvi)
Dendrocopos minor (väike-kirjurähn)
Jynx torquilla (väänkael)
Limosa limosa (mustsaba-vigle)
Melanitta fusca (tõmmuvaeras)
Motacilla flava (hänilane)
Numenius arquata (suurkoovitaja)
Rallus aquaticus (rooruik)
Strix aluco (kodukakk)
Tadorna tadorna (ristpart)
Tringa totanus (punajalg-tilder)
Rana arvalis (rabakonn)
Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)
Myotis dasycneme (tiigilendlane)
Myotis daubentonii (veelendlane)
Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir)
Plecotus auritus (suurkõrv)
Eelnevad kaitstavad aladPuhtu-Laelatu looduskaitseala (PLO1000910)
Alal asuvad kaitsealused alad või üksikobjektidPuhtu-Laelatu LKA, Rame lahe laidude skv. (KLO1100139)
Puhtu-Laelatu LKA, Puhtu-Laelatu pv. (KLO1100235)
Puhtu-Laelatu LKA, Kõbaja laidude skv. (KLO1100143)
Puhtu-Laelatu LKA, Kasse skv. (KLO1100234)
Puhtu-Laelatu LKA, Ruilaiu skv. (KLO1100138)
Puhtu-Laelatu LKA, Mõisa lahe laidude skv. (KLO1100140)
Puhtu-Laelatu LKA, Ulluta skv. (KLO1100137)
Puhtu-Laelatu LKA, Laelatu skv. (KLO1101708)
Puhtu-Laelatu LKA, Puhtu skv. (KLO1101710)
Puhtu-Laelatu LKA, Rame skv. (KLO1101709)
Puhtu-Laelatu LKA, Pivarootsi pv. (KLO1101711)
Asub saarel (saartel)Uulutilaid
Ruilaid
Kõbajalaid
Ahessäär
Maielaid
Kingissepalaid
nimetu
Lammaslaid
nimetu
nimetu
nimetu
Paljaslaid
nimetu
nimetu
Kibissäär
nimetu
Pihlalaid
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Laususäär
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Plokilaid
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
nimetu
Pildid: peida ,kuva
Pivarootsi kadastik
Puhtulaid
Vaade Puhtu laiu läänekaldale lõunast Foto: H. Schultz Eesti Loodus 1/1936
Laelatu puisniit
Virtsu tammi ehitus
Virtsu raudteetamm. (Vaade Virtsust Laelatu poole). Foto raamatust "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996"
Puhtu mets
Virtsu raudteetammi ehitus 1930. aastal. (Vaade Laelatust Virtsu poole). Fotod Hanila Muuseumi kogust
Kühmnokk-luiged Rame lahel Foto:21.09.2000 U.Timm
Virtsu raudteetamm
Laelatu, kuldking Foto:07.06.1999 U.Timm
Valgeselg-kirjurähn Puhtus Foto: 22.09.2000 Uudo Timm
Susla Virtsu tammil
Laelatu keskus
Puhtu rand
rannaniidu niitmine Puhtu poolsaarel
Puhtu mets foto:22.09.1999 U.Timm
Dokumendid: peida ,kuva
Seotud dokumentSeletuskiri: Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrus nr 153 "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri"
Kaitsekorra alus Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrus nr 153 "Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri"
Seotud dokument MAAMAKSUSEADUS (terviktekst)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 321 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seonduvalt Riikliku Looduskaitsekeskuse moodustamisega
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 "Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht" (terviktekst)
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 "Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht" (terviktekst)
Seotud dokument Keskkonnaministri 25. novembri 2005. a määrus nr 72 Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht
Seotud dokument Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a korraldus nr 320-k Maamaksu korrigeerimine Puhtu-Laelatu looduskaitsealal
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määrus nr 150 Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määruse nr 18 «Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri» muutmine
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 18 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri
Seotud dokument Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri (terviktekst)
Seotud dokument Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 1997. a. määrus nr. 48 Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine
Seotud dokumentENSV MN. määrus nr. 497 Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta
Seotud dokumentENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhataja käskkiri nr 36 Keelualade kaitse korraldamise eeskirjade kinnitamisest
Seotud dokumentENSV MN määrus nr 119 Riikliku maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste, ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest ENSV T 1959, 20, 107
Seotud dokumentENSV MN määrus 11. juulist 1957. a. nr. 242 Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 19. maist 1939 veekogude looduskaitse alla võtmise kohta.
Seotud dokumentVabariigi Valitsuse otsus 27. jaanuarist 1939 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta. (63)
Kaitsekorralduskava: peida ,kuva
KaitsekorralduskavaPuhtu-Laelatu looduskaitseala ja Rame hoiuala kaitsekorralduskava 2014-2023
Kaitsekorralduskava Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027
Kaitsekorralduskava Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027