Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1958.08.05 ENSV MN määrus nr 277 Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piiride ja põhimääruste kinnitamisestVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud05.08.1958
RekvisiitENSV T 1958, 10, 156
PealkiriENSV MN määrus nr 277
Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike looduskaitsealade piiride ja põhimääruste kinnitamisest
Sisu

I.LOODUSKAITSEALAD

EESTI NSV MINISTRITE NõUKOGU

MÄÄRUS

MATSALU, NIGULA, VAIKA JA VIIDUMÄE RIIKLIKE

LOODUSKAITSEALADE PIIRIDE JA

PõHIMÄÄRUSTE KINNITAMISEST

Vastavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957.a.

määrusele nr. 242 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab:

1. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike

looduskaitsealade piirid vastavalt lisadele nr. 1, 2, 3 ja 4.

2. Kinnitada Matsalu, Nigula, Vaika ja Viidumäe riiklike

looduskaitsealade põhimäärused vastavalt lisadele nr. 5, 6, 7 ja

8.

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

esimees A. Müürisepp

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

asjadevalitseja E. Udras.

Tallinn, Toompea,

5. augustil 1958. Nr. 277.

1955

MATSALU, NIGULA, VAIKA jA VIIDUMÄE RIIKLIKE LOODUS-

KAITSEALADE PIIRIDE JA PÕHIMÄÄRUSTE KINNITAMISEST

ENSV Ministrite Nõukogu määrus 5. augustist 1958. a. nr. 277

(ENSV T 1958, nr. 10, art. l56)

(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 22. aprilli 1966. a. määrus nr. 182, 21. septembri 1971. a. määrus nr. 457

ENSV - Teataja 1971, nr. 43, art. 454 - ja 24. septembri 1979. a. määrus nr 497.)

Lisa nr. 1

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Matsalu Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus

Matsalu Riikliku Looduskaitseala piirid määratakse kindlaks järgmiselt.

Põhjas: Härjamaa ja Sõmeri saartest, arvates need looduskaitseala koosseisu, kagu suunas: Tauksi ja Sassi saare

kirdekalda lähedalt merelt kuni Tuuruni (Kalaküla ja Puise teristmeni) ja siit piki teed kuni Haapsalu - Lihula maanteeni;

Kagu suunas piki Haapsalu - Lihula maanteed Laikülani.

Idas: piki Risti - Virtsu maanteed Laikülast kuni Kasari jõe sillani.

Lõunas: Kasari jõe sillast piki maanteed Kirblani, siit piki III kl. maanteed läbi Lautna ja Kloostri Penijõele, sealt mööda

külavaheteed läbi Kirikuküla Tuudi jõeni, piki Tuudi jõge kuni Lihula - Virtsu maanteeni, piki nimetatud maanteed

Saastna teeristini, sealt piki Saastna teed kuni Poanse teeristini, sealt Salevereni ja edasi piki teed Mõisaküla pargini.

Mõisakülast kulgeb looduskaitseala piir lääneedelasse Mõisaküla neemeni ja sealt läände kuni Papirahu (Kivirahu)

lõunatipuni.

Läänes: Piki merd Papirahust, mis kuulub looduskaitseala koosseisu, põhja suunas Sipelgarahu edelatipuni ja siis

edasi kuni Härjamaa saarteni.

Lisa nr. 2

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Nigula Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus

Määrata Nigula Riikliku Looduskaitseala piirid järgmiselt.

Põhjas: piki Kilingi-Nõmme metsamajandi Urissaare metskonna kvartalite nr. nr. 57, 58, 59, 60, 61, 62 ja 63

põhjaserva.

Idas: piki Jäärja metskonna kvartali nr. 82 põhja- ja idaserva sama kvartali kagutipuni, sealt sirgjoones 190o

(lõuna-edela) suunas kuni punktini A, mille koordinaadid on järgmised: 24o 42'15" i.-p.; 57o 59'01" p.-l.

Lõunas: punktist A, mille koordinaadid on 24o 42'15" i.-p.; 57o 59'01" p.-l., sirgjooneliselt 243o (lõuna-kagu) suunas

kuni Urissaare metskonna kvartali nr. 99 lõunatipuni.

Läänes: kvartali nr. 99 lõunatipust piki sama kvartali lääneserva kuni 98. kvartali lõunaservani, sealt lääne suunas

piki kvartali nr. 98 lõunaserva kuni sama kvartali edelatipuni, kust piir kulgeb piki kvartali nr. 98 lääne- ja põhjaserva

kuni kv. nr. 93 lääneservani, sealt edasi mööda kv. nr. 93 ja 82 lääneserva ja kv. nr. 82 põhjaserva kuni kv. nr. 94

lääneservani, edasi piki kv. nr. 94, 67 ja 56 lääneserva kuni kv. nr. 57 põhjaservani.

Lisa nr. 3

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Vaika Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus

Määrata kindlaks Vaika Riiklik Looduskaitseala järgmistes piirides:

saared - Karirahu, Alumine Vaigas, Keskmine Vaigas, ulemine Vaigas, Mustpank ja Kullipank - koos nende vahel

asuva ja ümbritseva merega 200 m kaugusel nendest.

(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a. määrus nr. 457 - ENSV Teataja 1971, nr. 43, art 454.)

Lisa nr. 4

Eesti NSV Ministrite nõukogu 5 augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piiride kirjeldus

Määrata kindlaks Viidumäe Riikliku Looduskaitselal piirid järgmiselt.

Põhjas: punktist Viidu - Liiva maanteel, mis asub Viidumäe järsakust 400 m kaugusel loodes sirgjooneliselt

edela-kirde suunas kuni Kuusnõmme metskonna piirini, sealt piki Kuusnõmme metskonna piiri põhja poole kuni

Kuusnõmme metskonna kvartali nr. 98 põhjatipuni.

Idas: Kuusnõmme metskonna kvartali nr 98 põhjatipust piki sama metskonna kvartalite nr. 98, 99, 100, 103, 104

ja 105 idaserva kuni 105. kv. kagutipuni.

Lõunas: Kuusnõmme metskonna kvartali nr. 105 kagutipust piki sama kvartali lõunaserva kuni Kuusnõmme

metskonna piirini, siis piki metskonna piiri kagusse kuni kolhoosi "Lembitu" põhjapiirini ja läände 340 m piki kolhoosi

"Lembitu põhjapiiri.

Läänes: punktist, mis asub kolhoosi "Lembitu" põhjapiiril 340 m kaugusel Kuusnõmme metskonna piirist läänes,

sirgjooneliselt kagu-loode sihis, lõigates harukraavi nr. 1 ja Kingissepa - Lümanda maanteed, kuni põhja pool Lümanda

maanteed oleva kagu-loode suunas kulgeva piirdekraavi kagutipuni, sealt edasi kraavi sirgjooneliselt loode-kagu

suunas kuni Viidu - Liiva maanteel 400 m kaugusel Viidumäe järsakust loodes oleva punktini.

Lisa nr. 5

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958 a. määruse nr. 277 juurde

Matsalu Riikliku Looduskaitseala

põhimäärus

1. Matsalu Riiklik Looduskaitseala organiseeritakse praeguse Matsalu ornitoloogilise ja jahiteadusliku

õppekatsemajandi baasil.

2. Matsalu Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on väärtuslike jahiloomade, vee- ja soolindude ning nende

imetajate säilitamine ja nende arvu suurendamine, uute linnu- ja imetajaliikide introdutseerimine (sissetalumine); ta on

ühtlasi teadusliku uurimistöö teostamise baasiks.

3. Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal keelatakse lindude ja imetajate pesade rüüstamine ja poegade püüdmine.

Täielikult on keelatud inimeste viibimine kajakaliste kolooniate piirkondades Matsalu lahe siseosa roostikus ja

hallhanede peamisel pesitsusalal Kasari lõunapoolse jõekanali Penijõe, Suitsu jõe ning Äärenurga ja Penijõe rannuku

vahelises roostikus 15. aprillist 15. juulini; samuti on sel ajavahemikul nimetatud kohtades keelatud igasugune

kalapüük. 15. aprillist kuni 15. juulini keelatakse inimeste viibimine kõigil Matsalu lahe keskosa ja suudmeosa läheduses

asuvatel looduskaitseala piiridesse kuuluvatel saartel ja laidudel, välja arvatud Tauksi, Sassi ja Holmi saar ning Porgi

saared. Liia saarel on lubatud rändpüügil viibivate kalurite peatumine. Kõigil keelualustel saartel ja laidudel on

nimetatud ajal keelatud ka võrkude ja mõrdade kuivatamine ning karjatamine. Looduskaitse Valitsus võib ajutiselt

keelata inimeste viibimise lindude massilise kogunemise kohtades. Erandeid käesoleva punkti suhtes võidakse teha

ainult teaduslikul otstarbel ja võitluseks looduskaitseala loodusliku tasakaalu häirivate röövloomadega või

ümbruskonda ohustavate lindude ja imetajatega ning epideemiatega Looduskaitse Valitsuse loal. Heinaniitmist

keelualustel saartel võib enne 15. juulit alustada Looduskaitse Valitsuse loal.

4. Lindude haudeasendite ja sulgimiskohtade kaitseks keelatakse Matsalu lahel 1. aprillist 1. septembrini roo ja

rohu põletamine ja rooniitmine. Kooskõlastatult Looduskaitse Valitsusega lubatakse kalandusmelioratiivset rooniitmist

pärast 1. Juulit. Matsalu lahe kagupoolses osas hallhane pesapaikadel Kasari lõunapoolse jõekanali, Penijõe, Suitsu

jõe ning Penijõe ja Arenurga rannikuga piiratud alal on keelatud roo ja rohu põletamine ning roo niitmine kogu aasta

vältel. Kalapüük looduskaitseala piirides peab toimuma ranges kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Matsalu Riikliku

Looduskaitseal piiridesse jäävates riigi- ja kolhoosimetsades keelatakse lageraie tegemine ilma Looduskaitse Valitsuse

vastava loata.

5. Kasari jõe ja looduskaitsealal paikneva muu vetevõrgu reguleerimine võib toimuda ainult sellisel määral, mis ei

muuda looduskaitseala looduslikke tingimusi, tema taimestikku ja loomastikku. Nende tööde teostamine peab olema

kooskõlastatud Looduskaitse Valitsusega.

6. Kuna Matsalu Riiklik Looduskaitsela asub tihedasti asustatud ja intensiivselt majandataval alal, siis tema

maavaldused ja looduslike ressursside kasutamine, välja arvatud käesoleva põhimääruse punktides 3, 4 ja 5 toodud

kitsendused, jäävad kõikides osades endisteks.

7. Kõigi looduskaitsealade kuivama asetatud mõrdade pärad peavad olema avatud. Kõik looduskaitsealal

hukkunud ja vigaselt leitud linnud ja imetajad tuleb nende hukkumispõhjuste selgitamiseks ja nende teaduslikuks

kasutamiseks viivitamata üle anda looduskaitseala töötajatele.

8. Looduskaitseala töötajatel on õigus kinni pidada kõiki looduskaitseala reziimi rikkunud kodanikke ja nõuda

neilt isikut tõendavate dokumentide esitamist. Looduskaitseala töötajad koostavad reõiimirikkumiste kohta akti, mis

on kehtiv ka ilma tunnistajate allkirjadeta.

Looduskaitseala töötajad võivad looduskaitseala piirides kanda registreeritud valverelva (jahipüssi), ilma

jahipidamise õiguseta (välja arvatud kahjulike röövimetajate ja -lindude ning hulkuvate kasside ja koerte hävitamine).

9. Looduskaitsealal kehtestatud reziimi rikkujaid karistatakse vastavalt kehtivatele jahipidamise ja kalapüügi

eeskirjadele, kui rikkumise iseloom ei too kaasa karistamist Eesti NSV ulemnõukogu 7. juuni 1957.a. seaduse "Eesti

NSV looduse kaitsest" 4 alusel.

(Kehtetu ENSV Ministrite Nõukogu määrus 22. aprillist 1966. a. nr. 182.)

Lisa nr. 6

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Nigula Riikliku Looduskaitseala

põhimäärus

1. Nigula Riikliku Looduskaitsealasse kuulub Kilingi-Nõmme rajoonis Kilingi-Nõmme metsamajandi Urissaare ja

Jäärja metskonna piirides paiknev Nigula raba koos juurdekuuluva metsaaalaga, kokku 2730 ha suuruses.

2. Nigula Riiklik Looduskaitseala kujundatakse uurimis- ja katsebaasiks botaaniliste, metsanduslike ja zooloogiliste

püsivuurimiste jaoks.

3. Nigula Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on ürgse soomassiivi säilitamine looduslikus olekus, et oleks võimalik

tundma õppida soostumisprotsesside edasist kulgu rabamassiivil ja seda ümbritseval metsaalal ning rabataimestiku ja

puuliikide vahelduvust inimtegevusest mõjutamata looduslikus arenguprotsessis, samuti uurida loomakoosluste

dünamikat ja üksikute liikide bioloogiat.

4. Nigula Riiklikul Looduskaitsealal on keelatud metsa pea-, vahe- ja kõrvalkasutus, kaasa arvatud kuivendustööd,

turbalõikamine, heinaniitmine ja jahipidamine.

5. umbruskonda ohustavate röövlindude ja röövloomade hävitamine on lubatud Looduskaitse Valitsuse eriloal,

kooskõlas kehtivate jahieeskirjadega.

6. umbruskonna metsi ohustava metsakahjurite kolde tekkimisel looduskaitsealal on lubatud Looduskaitse Valitsuse

nõusolekul tarvitusele võtta vastavaid metsakaitsetöid.

7. Looduskaitseala piirid tähistatakse Kilingi-Nõmme metsamajandi poolt keelutulpade ja -siltidega, mille tekst on

kooskõlastatud Looduskaitse Valitsusega.

8. Statsionaarseteks uurimisteks vajalike tingimuste loomine (põhjaveekaevude, proovialade, prooviruutude,

meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluspunktide jne. rajamine) viiakse läbi Eesti NSV Teaduste Akadeemia

Looduskaitse Komisjoni juhendamisel Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi poolt.

9. Looduskaitseala iseloomule vastavaid perioodilisi vaatlusi ja kaitseala valvet teostatakse Eesti NSV

Põllumajanduse Ministeeriumi töötajate poolt Looduskaitse Valitsuse juhendamisel vastavalt kokkuleppele.

10. Kontrolli Nigula Riikliku Looduskaitseala põhimääruse täitmise üle teostab Looduskaitse Valitsus.

Lisa nr. 7

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Vaika Riikliku Looduskaitseala

põhimäärus

1. Vaika Riiklik Looduskaitseala asutatakse Vilsandi saare Lääneranniku saarestikus üldpindalaga umbes 35 ha.

2. Vaika Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on väärtuslike merelindude, eriti haha haudekoostise säilitamine ja

suurendamine, teaduslike vaatluste organiseerimine merelindude liigilise koosseisu ja arvukuse ning taimestiku

pikaaegsete muutuste kohta ning abinõude rakendamine merelindude ja taimkatte kaitseks.

3. Jahipidamine on Vaika Riikliku Looduskaitseala piirides keelatud kogu aasta vältel. Samuti keelatakse lindude

segamine nende asukohtades, linnupesade rüüstamine, linnupoegade püüdmine, paadiga sõitmine Vaika saarte,

Karirahu ja Kullipanga vahel ja inimeste viibimine looduskaitsealal. Erandeid võidakse teha vaid teaduslikul otstarbel

ning võitluseks looduskaitseala häirivate röövloomade ja epideemiate vastu Looduskaitse Valitsuse loal.

4. Looduse kaitseks keelatakse Vaika saarte loodusliku ilme muutmine, pae ja kruusa äravedu saartelt, põõsaste ja

rohttaimestiku rikkumine ning mereheidise kogumine.

5. Looduskaitsealal kehtestatud reõiimi rikkujaid karistatakse vastavalt kehtivatele jahipidamise ja kalapüügi

eeskirjadele, kui rikkumise iseloom ei too kaasa karistamist Eesti NSV ulemnõukogu 7. juuni 1957.a. seaduse "Eesti

NSV looduse kaitsest" 4 alusel.

(Kehtetu - ENSV Ministrite Nõukogu 21. septembri 1971. a. määrus nr. 457 - ENSV Teataja 1971, nr. 43, art. 454.)

Lisa nr. 8

Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. augusti

1958.a. määruse nr. 277 juurde

Viidumäe Riikliku Looduskaitseala

põhimäärus

1. Viidumäe Riiklik Looduskaitseala asutatakse Kingissepa rajooni Saaremaa metsamajandi Kuusnõmme

metskonda kuuluva metsa piirides 593 ha suuruses.

2. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala ülesandeks on haruldaste, möödunud kliimaperioodidest pärinevate

jäänuktaimede ja reliktsete taimekoosluste säilitamine, nende kaasaegse ja möödunud esinemisviisi tundmaõppimine

ning ta on vastava teadusliku uurimistöö baasiks.

3. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala metsa osas on keelatud lageraied, vaigutamine ja karjatamine. Valik- ja

hooldusraied on lubatud Looduskaitse Valitsuse nõusolekul. Varem vaigutatud metsa osas teostatakse aegjärkset

raiet. Lageraied on keelatud ka väljaspool looduskaitseala, selle idapiiril olevas 200 m laiuses metsakaitseribas.

4. Olemasolevate raielamkide metsastamine teostatakse loomuliku, looduskaitsealade iseloomuliku

männi-tamme-pärna segametsaga, mis tagaks olemasoleva alustaimestiku säilimise.

5. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala soisel osal on keelatud maa kuivendamine ja ülesharimine, niitmine ja

karjatamine, välja arvatud soise ala põhjapoolse osa puisniidud, kus on niitmine lubatud.

6. Saare Maaparandusvalitsus, Saaremaa Metsamajand ja Viidumäe Riikliku Looduskaitseala naabruses olevad

kolhoosid jt. asutused ja organisatsioonid on kohustatud oma maaparandustöid kooskõlastama Looduskaitse

Valitsusega ja planeerima ning läbi viima need selliselt, et need ei muudaks Viidumäe Riikliku Looduskaitseala

veereõiimi.

7. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala piirides on liikumine lubatud ainult järgmistel üldkasutatavatel teedel:

a) Kingissepa - Lümanda maantee, b) Viidu - Liiva maantee, c) Kingissepa - Lümanda maanteelt pöörduv Audaku

tee ja d) Viidu - Liiva maanteelt pöörduvad kolhoosiperede juurdepääsuteed. Väljaspool neid teid võib liikumine

toimuda ainult Looduskaitseala hooldajate loal.

8. Looduskaitseala piiridesse jäävate kolhoosnikute individuaalmajandite õue-aiamaade majandamine jääb

endiseks. Karjamaade ja heinamaade kasutamine tuleb kooskõlastada Looduskaitse Valitsusega.

9. Viidumäe Riiklikul Looduskaitsealal on keelatud jahipidamine. Igasugune kollektsioonmaterjalide kogumine võib

toimuda ainult teaduslikuks otstarbeks Looduskaitse Valitsuse eriloal.

10. Looduskaitseala tähistamine keelutulpade ja -siltidega, osaline tarastamine, lihtsamate vaatluspunktide

rajamine (näit. põhjaveekaevud jms.) ja lihtsamad hooldustööd (võsa raiumine) toimuvad Saaremaa Metsamajandi

poolt, missugused tööd võetakse Saaremaa Metsamajandi tootmisplaani.

11. Looduskaitseala iseärasustele ja selle tüübile vastavaid spetsiaalseid perioodilisi vaatlusi, hävimisohus olevate

reliktsete taimeliikide ja taimekoosluste asjatundlikku kaitset teostavad looduskaitseala töötajad Eesti NSV Teaduste

Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhendamisel.

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1958_05aug_nr10_art156 (pdf, 1,1 MB)