Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Endla järvestikVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaEndla looduskaitseala (KLO1000174)
NimiEndla järvestik
AsukohakirjeldusJõgeva maakond. Jõgeva vald. Endla LKA.
KaitseJärved asuvad Endla Looduskaitsealal. Sookaitseala alates 1980. a. Riiklik Looduskaitseala moodustati ENSV MN otsuse nr. 494 alusel 11. sept. 1985. a., uued kaitse eeskirjad kinnitati Endla Looduskaitsealale 14. mail 1997. a. Kaitseala pindala 7591 ha.
KirjandusTartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, lk. 232-233.
Joonuks, H. 1963. Endla järv. Tallinn, Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 6-10.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 506.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 38-40.
Veskis, E. 1974. Jõgeva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 15-16.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 36-39.
Ranniku, V. 1981. Sookaitsealad Eesti NSV-s. -Informatsiooniseeria. Keskkonnakaitse nr. 6. Tallinn, lk. 1-6.
Kink, H., Savitskaja, L. 1987. Kõige unikaalsem maavara. - Eesti Loodus, nr. 5., lk. 293-299.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, lk. 33-37.
Paal, J. 1991. Endla Riiklik Looduskaitseala ja tema ülesanded. - Rmt.: Lahkme-Eesti looduskasutus ja kaitse. Tallinn, lk. 105-117.
Endla Riiklik Looduskaitseala. 1993. Teabevoldik, Tallinn, Raamatutrükikoda.
Jõgeva vald ristteel. 1998. Koost. T. Lääne. Jõgeva, lk. 4-24.
IseloomustusEndla järvestik asub Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti tasandiku ja Vooremaa vahelises nõos Endla soostikus. Peale mandrijää sulamist kattis nõgu ulatuslik jääpaisjärv, mille jäänukjärved moodustavad tänapäeval Endla järvestiku, millest suuremad on: Endla järv ja Männikjärv. Väiksemaid järvi on kuus.
Endla järv paikneb Kärdest 4 km lääne pool abs. kõrgus 75 m, pindala 287 ha, lisaks 43 ha mineraalmaa saari ja 122 ha õõtsikut. Järve keskmine sügavus on 1,6 m, suurim - 2,4 m. Järve põhjasettes on liivsavi ja saviliiv, sellel 1,4 m paksune sapropeeli kiht. Kunagi voolasid Endla järve veed Nava jõe kaudu Põltsamaa jõkke. Tänapäeval suubub järve kirdest Mustjõgi, lõunast - Endlaküla peakraav ja kagust - Kärde kanal. Väljavooluks on Uuskanal ehk Räägu kanal, mis suubub Sinijärve ja sealt Põltsamaa jõkke. Räägu kanali laskis maade kuivendamise eesmärgil kaevata 1872. a. Kärde mõisnik. Teistkordselt süvendati kanalit 1949-1950. a. 1 m võrra, mistõttu järve veetase langes 0,8 m ja kaldaga liitusid 5 saart. 1998. a. ehitati kanalile pais, mis osaliselt taastas järve. Järve veetase on püsinud 75 m kõrgusel merepinnast. Harukordadel väga kõrge suurvee ajal voolab Endla järve vesi mööda Nava jõge välja, ujutades üle laialdased kaldaalad. Vesi vahetub järves 31 korda aastas, mis näitab suurt läbivoolu. Juta kivi juures on allikaid, mis toituvad Pandivere kõrgustikul infiltreerunud veest. Pruunikaskollane vesi on aluseline (pH 8,0-8,6), sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid.
Järves on taimeharuldusi nagu punakas penikeel ja laialehine vesiriis. Järv on kalarikas. Siinne haudelinnustik on liigirikas.
Muistendi järgi on Endla järve tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad.
Pedjalt 6,5 km loodes paiknev Männikjärv (abs. kõrgus 77 m, pindala 18 ha, sügavus kuni 3 m) on umbjärv, kus põhilise vee annavad põhjakaldal paiknevad allikad. Järve põhja katab paarimeetrine mudakiht. Järve looduslikke veetaseme kõikumisi uuris P.W. Thomson.
Männikjärv olevat olnud Kalevipoja kaevuks.
Sinijärv kuivas Uuskanali ehk Räägu kanali süvendamisega 1950. a. Järve taaspaisutamine toimus 1968. a.
Huvitav on Endla järvest 2 km kirdes asuv Tulijärv (pindala 1,9 ha), mille teket kohalik elanikkond seob raba põlemisega - tekkinud augu on aegade jooksul täitnud vesi.
Rabades on veel palju väikesi järvi (nagu Kaasikjärv), samuti laukaid Kaurijärv, Jämedasarve järv, Pätsulaugas.
Järvestiku piirkonda on rajatud järgmised matkarajad: Ümber Männikjärve, Kärde-Endla järv - Männikjärve raba - Tooma.
KoostanudH. Kink
SeisundEsmakordselt alandati Endla järve veetaset 1872. a. Teistkordselt 1949-1950. aastatel. 1960-ndate aastate lõpul paisutati väljavoolud. Endla ja Sinijärve veetase taastati 1998. a.
TähtsusVeesäilituslik - võimaldab säilitada looduslikku puhast vett Pandivere kõrgustiku nõlval; teaduslik - uurijatele huvipakkuv tekkelugu, alates 1950. a. pidevad meteoroloogilised ja hüdroloogilised vaatlused; turistlik.
UuritusA. Mäemets jt. 1951, 1957 - järvestiku kompleksuurimised;
Eipre 1960-1970 - pinnavee uurimised;
Kink jt. 1977 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uurimised.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiJõgeva maakond, Jõgeva vald, Kärde küla
Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Tooma küla