EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000598

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

looduskaitseala

Maismaa pindala (ha)

12898

Siseveekogude pindala (ha)

259,9

On maksusoodustus

Jah

Iseloomustus

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala asub Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas. Loodi 1991. a-l. Varem asus seal sõjaväepolügon. Eesmärgiks on kaitsta sealseid liustikutekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ning haruldasi liike. Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndit: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli-Koitjärve. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagendik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14 m). Põhja-Kõrvemaa on elupaigaks paljudele kaitstavatele linnuliikidele (kaljukotkas, metsis, sookurg jt) ning suurkiskjatele (karu, hunt, ilves). Taimestiku poolest jääb Põhja-Kõrvemaa Lääne- ja Ida-Eestis levivate liikide piirialale. Kaitseala pindala on 13157,9 ha.

Kaitseala on moodustatud Harju Maakonna Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrusega nr 189 «Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala moodustamine». Vabariigi Valitsuse 26. augusti 1997. a määruse nr 163 «Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» alusel nimetati see Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealaks.

Turism: 3 õpperada: Uuejärve (6 km), Jussi (8 km), Paukjärve (5 km); 6 laagriplatsi (WC, pingid, infotahvel, lõkkepuud, prügikast); 2 vaatetorni; laudtee kokku 3,2 km.

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitse tagamine:
1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele;
2) liikidele, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja kellest üks on ühtlasi I kaitsekategooria liik ja neli on II kaitsekategooria liigid, ning I lisas nimetatud liikidele, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud III kaitsekategooria liigid on: musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola);
3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
4) liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Üks II lisas nimetatud liik on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik ning kolm on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid;
5) I, II ja III kategooria kaitsealustele liikidele nagu põdrajuure-soomukas (Orobanche bartlingii), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens), mets-vareskold (Diphasium complanatum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), nõmm-vareskold (Diphasium tristachyum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), mis on III kategooria kaitsealused liigid.

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Kemba küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Kõnnu küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Liiapeksi küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Pala küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Sigula küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Suru küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Tõreska küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Valgejõe küla

Pildid: peida ,kuva

Kõnnu suursoo Foto: 08.09.1998I U.Timm