EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000487

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

maastikukaitseala, looduspark

Üksikobjekti tüüp

pank (paljand)

Maismaa pindala (ha)

588,7

Siseveekogude pindala (ha)

7,3

On maksusoodustus

Jah

Maastiku tüüp

rannamaastik

Maastikulised väärtused

pank, paljand

Iseloomustus

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala asub Saaremaal Salme vallas. Kaitsealal asuv Kaugatoma pank võeti kaitse alla 1973. aastal, millele liideti 2000. aastal Eesti kõige esinduslikumaks looalaks peetava Lõo alvar. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta nii väärtuslikku panka kui ka loopealset. Pank on suhteliselt lühike, 360 m pikk ja 1,9 m kõrgune, kus on vaadeldavad Kaugatoma lademe stratotüüpsed paljandid. Alalt võib leida massiliselt mitmesuguseid kivistisi, eriti meriliiliate varrelülisid, mistõttu sealset lubjakivi kutsutakse ka sõrmuspaeks. Lõo alvar on suurim looala Saaremaal, kus esineb erinevaid, sealhulgas haruldasi alvaritüüpe ning kaitsealal kasvab ka mitmeid haruldasi taime- ja samblikuliike. Kaitseala pindala on 502,1 ha.

Kaitsealused loomaliigid: Mergus albellus, Sterna caspia, Branta leucopsis, Gavia arctica, Gavia stellata, Alca torda, Cepphys grylle, Cygnus olor, Sterna sandvicensis.

Kaitsealused taimeliigid: Allium vineale, Anacamptis pyramidalis, Asplenium ruta-muraria, Asplenium trichomanes, Cerastium pumilum, Cardamine hirsuta, Dactylorhiza baltica, Draba muralis, Geranium lucidum, Helichrysum arenarium, Herminium monorchis, Hornungia petraea, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Orchis ustulata, Scabiosa columbaria, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza maculata, Daphne mezereum, Epipactis palustris, Gymnadenia conopsea, Listera ovata, Malus sylvaéstris, Myrica gale, Orchis militaris, Ulmus laevis, Dactylorhiza incarnata, Trifolium campestre,Platanthera bifolia, Platanthera chlorantha, Dactylorhiza maculata. (Keskkonnaekspertiis,1998)

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus);
4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum);
5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Saare maakond, Saaremaa vald, Anseküla
Saare maakond, Saaremaa vald, Easte küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kaimri küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Kaugatoma küla
Saare maakond, Saaremaa vald, Lõu küla

Seosed: peida ,kuva

Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladel

Kaugatoma-Lõu lahe linnuala EE0040441
Kura kurk EE049
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala RAH0000611
Kura Kurk 95
Kaugatoma-Lõu loodusala EE0040441
Lõu laht EE016

Kaitsealuse ala või üksikobjekti veekogud

Nimi teadmata VEE2095430
Nimi teadmata VEE2095440
Lõu oja VEE1167300
Kaugatuma - Lõu rand VEE3267000

Asub saarel (saartel)

Saaremaa

Liigid, mis on kaitse eesmärgiks