EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kõnnumaa maastikukaitseala (KLO1000505)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Kõnnumaa maastikukaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000505

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

maastikukaitseala, looduspark

Maismaa pindala (ha)

5950,5

Siseveekogude pindala (ha)

104

On maksusoodustus

Jah

Maastikulised väärtused

maastik

Iseloomustus

Kõnnumaa maastikukaitseala asub Raplamaal Kehtna, Käru ja Kaiu vallas. Praeguse Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1961. aastal kaitse alla Keava mäed. Järgnesid 1964. aastal Paluküla Hiiemägi ja 1981. aastal Keava, Loosalu ja Palasi raba. Oma praegustes piirides on Kõnnumaa MKA 2000. aastast. Kaitseala eesmärk on Keava, Loosalu ja Palasi rabade, Keava-Esku ja Paluküla-Sillaotsa mandrijää servamoodustiste ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Kaitsealale jääv Paluküla Hiiemägi on Lääne-Eesti kõrgeim koht (106,4 m ümp). Kaitsealale jäävad ka muistse Keava linnuse linnamägi ja Linnaaluste muinasasula alad, mis on muinsuskaitse all. Kaitseala pindala on 5743,6 ha.

Kaitsealune linnuliik: Aquila chrysaetos. (Keskkonnaekspertiis, 1999)

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Kõnnumaa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta:
1) rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus);
4) liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning I lisas nimetamata rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja kiivitaja (Vanellus vanellus);
5) kaitsealuseid linnu-, putuka- ja imetajaliike ning nende elupaiku. Need liigid on musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), nõmmelõoke (Lullula arborea), valgeselg‑kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla), palukuklane (Formica polyctena), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja tõmmulendlane (Myotis brandtii);
6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), põdrajuure‑soomukas (Orobanche bartlingii), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja turvastarn (Carex heleonastes).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Järva maakond, Türi vald, Kädva küla
Rapla maakond, Kehtna vald, Lalli küla
Rapla maakond, Kehtna vald, Lau küla
Rapla maakond, Kehtna vald, Linnaaluste küla
Rapla maakond, Kehtna vald, Ohekatku küla
Rapla maakond, Kehtna vald, Palasi küla
Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla küla
Rapla maakond, Rapla vald, Põlliku küla
Rapla maakond, Rapla vald, Vana-Kaiu küla

Pildid: peida ,kuva

Kõnnumaa maastikukaitseala, autor: Lauri Klein, 7.08.2012