2015. aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud määrustega 13 kaitseala kaitse-eeskirjad. 8 on maastikukaitseala (looduspark), 4 looduskaitseala ja 1 rahvuspark. Päris uusi kaitsealasid on 2. 4 on loodud mõne varasema, teist tüüpi, loodusobjekti (kaitsealuse üksikobjekti või püsielupaiga) baasil.

Kanahaua maastikukaitseala - Tartu maakonnas asuva 4,6 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta teaduslikult ja esteetiliselt olulist maastikulist ja geoloogilist objekti ning sellel paiknevaid metsakooslusi. Sulglohul kasvavad järskude nõlvade metsad on Eestis haruldased ning aitavad nõlvu erosiooni eest kaitsta.
Kaitseala moodustati Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis” kaitse alla võetud kohaliku tähtsusega geoloogilise üksikelemendi „Kanahaua sulglohk” baasil. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. jaanuari 2015. a määrusega nr 7 „Kanahaua maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Võrreldes üksikelemendi pindalaga vähenes kaitseala pindala piiride korrigeerimise tulemusel 0,1 ha.
Kanahaua maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Haanja looduspark - Võru maakonnas asuva 17039.7 ha suuruse looduspargi eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitse-eesmärgiks on seatud 29 liigi elupaikade kaitse, sealhulgas kolme I kaitsekategooria, seitsme II kaitsekategooria ning 16 III kaitsekategooria liigi kaitse. Ala eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja taastada loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, need on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, allikad ja allikasood, nõrglubja-allikad, liigirikkad madalsood, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Lisaks on looduspargi eesmärgiks kaitsta ja säilitada Viitina, Uue-Saaluse ja Ragosi mõisa parke ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.
Haanja looduspark on moodustatud keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a määrusega nr 12 „Haanja Looduspargi formeerimine juriidiliseks isikuks” Haanja maastikukaitseala baasil, mis oli asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta”. Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2015. a määrusega nr 10 "Haanja looduspargi kaitse-eeskiri" kehtestati alale uus kaitsekord, muudetati ala kaitse-eesmärke ja suurust. Haanja looduspark jääb Natura 2000 võrgustiku Haanja linnu- ja loodusalale. Võrreldes 28. augustil 1995.a kehtima hakanud ala piiridega suurenes looduspargi pindala 48 ha.
Haanja looduspargi kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Lahemaa rahvuspark - Harju ja Viru maakonnas asuv 74 784 ha suurune rahvuspark on Eesti esimene ja suurim rahvuspark. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Eesmärgiks on seatud 48 loodusdirektiivi haruldase elupaigatüübi kaitse. Lisaks on ala eesmärgiks 84 liigi kaitse, sealhulgas 11 I kaitsekategooria, 22 II kaitsekategooria ning 33 III kaitsekategooria liigi kaitse.
Lahemaa looduspark on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1971. a määrusega nr 300 „Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta“, kuid osaliselt oli ala kaitse all juba 1959. aastast. Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a määrusega nr 18 muudeti rahvuspargi kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning laiendati kaitstavat ala. Võrreldes 3. juunil 1997. a kehtima hakanud ala piiridega suurenes rahvuspargi pindala 1861,2 ha. Lahemaa rahvuspark jääb Natura 2000 võrgustiku Lahemaa linnu- ja loodusalale.
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Verijärve maastikukaitseala - Võru maakonnas asuva 81,2 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Verijärve, seda ümbritsevat kultuur- ja loodusmaastikku ning ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike. Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vanad loodusmetsad ja okasmetsad moreenkõrgendikel. Loodusdirektiivi lisades nimetatud liigid, kelle elupaigad on ala eesmärgiks seatud, on karvane maarjalepp ja palu-karukell.
Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2015. a määrusega nr 32 "Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muudeti juba olemasoleva maastikukaitseala piire ja kaitsekorda. Ala võeti esmalt kaitse alla 1958. aastal, kuid maastikukaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrusega nr 337, mille piiridega võrreldes suurenes kaitseala pindala 3,1 ha. Verijärve maastikukaitseala jääb Natura 2000 võrgustiku Verijärve loodusalale.
Verijärve maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Erumäe maastikukaitseala - Tartu maakonnas asuva 35 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta, tutvustada ja säilitada Maioru ürgoru maastikku ja orule iseloomulikku reljeefi, vanu laanemetsi ja poollooduslikke kooslusi, I kaitsekategooria linnuliiki väike-konnakotkast ja tema elupaiku, kaitsealuseid liike ning pärandkultuurmaastikku.
Maastikukaitseala on moodustatud geoloogilise üksikelemendi „Maiorg“ ning väike-konnakotka püsielupaikade baasil. Geoloogiline üksikelement võeti kaitse alla 1964. aastal ning väike-konnakotka pesapaigad on registrisse kantud 2009. ning 2012. aastal. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2015. a määrusega nr 30 „Erumäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ muudeti kaitstavate objektide tüüpi, kaitsekorda ning laiendati kaitstavat ala 3,4 ha võrra.
Erumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Karula Pikkjärve maastikukaitseala - Valga maakonnas asuva 363,7 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on säilitada Karula Pikkjärve ja seda ümbritseva ala maastikuilme ning kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on looduslikult rohketoitelised järved, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soolehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad.
Maastikukaitseala moodustati 1964. a kaitse alla võetud Pikkjärve ja seda ümbritseva metsa baasil Vabariigi Valitsuse 24. augusti 2006. a määrusega nr 189 „Karula Pikkjärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri”, kuid järv on maastikulise objektina kaitse all olnud alates 1959. aastast. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2015. a määrusega nr 31 „Karula Pikkjärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti maastikukaitseala kaitsekorda ning korrigeeriti piire, mille tulemusena suurenes kaitseala pindala 2 ha võrra.
Karula Pikkjärve maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Altnurga looduskaitseala - Jõgeva maakonnas asuva 98,4 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe, milleks on vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Samuti on ala eesmärgiks kaitsta I kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi must-toonekure pesitsusala.
Vabariigi Valitsuse 17. aprilli 2015. a määrusega nr 50 „Altnurga looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kaitse alla võetud looduskaitseala moodustati Altnurga must-toonekure püsielupaiga baasil, mis on kaitse all olnud alates 2004. aastast. 2015. aasta määrusega muudeti kaitstava loodusobjekti tüüpi ja kaitsekorda ning laiendati kaitstavat ala ligikaudu 79 ha võrra.
Altnurga looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Sarve maastikukaitseala - Hiiu maakonnas asuva 810,2 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Limneamere rannavalle ning nendega seotud looduslikke ja poollooduslikke lookooslusi, eelkõige lookaasikuid. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on rannikulõukad, püsitaimestuga kivirannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, sinihelmikakooslused, puisniidud, liigirikkad madalsood ja puiskarjamaad. Lisaks on ala eesmärkiks kaitsta kaitsealuseid liike, need on kaunis kuldking, soohiilakas, madal unilook, nõmme-tähniksinitiib, valgelaup-rabakiil, nõmmelõoke, suurkoovitaja, müür-raunjalg, pruun-raunjalg, punane tolmpea, täpiline sõrmkäpp, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp, turd-lühikupar, jäik keerdsammal, Bloxami punalehik, värviline lehtervahelik, kroonliudik, vask-porosamblik, loo-rebasesamblik, tumepunane neiuvaip ja harilik särasamblik.
Kaitseala on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 30. juuli 1973. a otsusega nr 76 „Sarve poolsaare maastikukaitseala” loodud maastikukaitseala alusel. Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a käskkirjaga nr 58 "Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muudeti 1996. a kinnitatud Sarve maastikukaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke ning suurendati kaitseala ligikaudu 128 ha võrra. Kaitstav ala kuulub Väinamere loodusala koosseisu.
Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Hiiumaa laidude maastikukaitseala - Hiiu maakonnas asuva 3223,5 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Väinamere laidudele ning Hiiumaa kagurannikule iseloomulikke kooslusi ja maastikke, sealhulgas arhitektuuri- ja pärandkultuuriobjekte, ning lindudele olulisi rändepeatus- ja pesitsuspaiku. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on veealused liivamadalad, liivased ja mudased pagurannad, rannikulõukad, laiad madalad lahed, karid, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, soolakulised muda- ja liivarannad, väikesaared ning laiud, rannaniidud, püsitaimestuga liivarannad, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad), lood (alvarid), sinihelmikakooslused, puisniidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, puiskarjamaad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Lisaks on ala eesmärkiks kaitsta kaitsealuseid liike, need on näiteks kare jürilill, randtarn, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, hall soolmalts, harilik muguljuur, hall käpp, kärbesõis, rand-kirburohi, rand-soodahein, longus rippsammal, lepa-kärbseseen, värviline lehtervahelik, kollane kivipuravik, kõre, põhja-nahkhiir, kivirullija, liivatüll, ristpart ja punajalg-tilder.
Kaitseala on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 28. mai 1958. a otsusega nr 34 „Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis” looduskaitse alla võetud looduskaitsetähtsusega ala Hanikatsi laid, Vareslaid, Kõrglaid ja Kõverlaid alusel, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 „Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala „Aegviidu-Nelijärve” ümbernimetamise kohta” (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Hiiumaa laidude riiklikuks maastikukaitsealaks. Hiiumaa laidude maastikukaitseala 1998. aastal kinnitatud kaitse-eeskirja muudeti 22.05.2015 Vabariigi Valitsuse määrusega „Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Muudeti kaitsekorda ja kaitse-eesmärke. Kaitseala maismaapindala suurenes peamiselt maakerke tulemusena väikesaartel 34 ha ning veeala osas Väinamere hoiuala arvelt 527 ha võrra. Kaitseala kuulub Väinamere loodus- ja linnuala koosseisu.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Selisoo looduskaitseala - Ida-Viru maakonnas asuva 1443,6 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Selisood ja sellega piirnevaid metsaalasid ning kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on huumustoitelised järved ja järvikud, looduslikus seisundis rabad, nokkheinakooslused ning siirdesoo- ja rabametsad. Kaitse-eesmärgiks olevad kaitsealused liigid on metsis, sarvikpütt, rüüt, sookurg, teder ja mudatilder, rabapüü, väikekoovitaja ja heletilder.
Tegemist on uue kaitsealaga. Kaitseala asub Muraka linnualal ja Selisoo loodusalal.
Selisoo looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Raadi looduskaitseala - Tartu maakonnas asuva 86,5 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta I ja II kaitsekategooria taimeliike ning järgmisi kaitsealuseid taimeliike: balti sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, siberi võhumõõk, suur käopõll, rohekas käokeel, värvi-paskhein, emaputk ja ahtalehine ängelhein ning nende elupaiku. Lisaks on eesmärk taastada ja säilitada pärisaruniidu ja soovikuniidu kasvukohatüüpe.
Tegemist on uue kaitsealaga.
Raadi looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kolga lahe maastikukaitseala - Harju maakonnas asuva 1933 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulikke maastikke ja kooslusi ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku. Elupaigatüübid, mida kaitstakse on: veealused liivamadalad, rannikulõukad, karid, esmased rannavallid, väikesaared ning laiud, rannaniidud, püsitaimestuga liivarannad, valged luited, rusked luited kukemarjaga, metsastunud luited, huumustoitelised järved ja järvikud, kadastikud, liigirikkad madalsood ning vanad loodusmetsad. Linnuliigid, keda kaitstakse, on: tutkas, veetallaja, randtiir, jõgitiir ja väiketiir, alk, kivirullija, merivart, laanepüü, liivatüll, tõmmukajakas, tõmmuvaeras, ristpart ja punajalg-tilder; rändlindudest: sinikael-part, rääkspart, tuttvart, sõtkas, kühmnokk-luik, rohukoskel, kormoran ja hahk. Kaitstakse kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti: rand-kirburohi, põhjatarn, rootsi kukits, rand-seahernes ja roosa merikann.
Ala on esmakordselt kaitse alla võetud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 „Uute alade looduskaitse alla võtmisest”. Kaitseala nimetati maastikukaitsealaks ning selle kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a määrusega nr 57 „Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Uue kaitse-eeskirjaga kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord.
Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Meenikunno looduskaitseala - Põlva maakonnas asuva 2991 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on metsa- ja sooökosüsteeme, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid ja ohustatud liike ja nende elupaiku. Elupaigatüübid, mida kaitstakse on: liiva-alade vähetoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, rabad, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, siirdesoo- ja rabametsad ja nokkheinakooslused. Kaitsealused taimeliigid, mida kaitstakse on: järv-lahnarohi, vesilobeelia, austria roidputk, karukold, roomav öövilge, mets-vareskold ja nõmm-vareskold. Linnuliigid, keda kaitstakse on: musträhn, sarvikpütt, sookurg, suurkoovitaja, rüüt, händkakk, teder, laanerähn ja valgeselg-kirjurähn.
Meenikunno looduskaitseala (edaspidi kaitseala) territoorium on olnud kaitse all alates 1981. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu moodustas 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” Meenikunno sookaitseala. Selle põhjal moodustati 1999. aastal Meenikunno maastikukaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 15. aprilli 1999. a määrusega nr 135 „Meenikunno maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”.
Meenikunno looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.