Järv on veega täitunud maismaanõgu, seega on esmane tingimus järve tekkeks maismaanõo olmasolu ja teine vee sattumine ning püsima jäämine sellesse nõkku. Sobivate pinnavormide tekkeks on võimalusi rikkalikult, Eesti järved saab nõgude tekke alusel jagada järgmistesse rühmadesse:
* mandrijäätekkelised järved
* rannajärved
* lammijärved
* soojärved
* meteoriiditekkelised järved
* karstijärved (ajutised veekogud karstialadel, tüüpilisi karstijärvi Eestis ei esine)
* tehisjärved

Teise olulise poole järvest moodustab vesi, mille jõudmist järvenõkku nimetatakse järve toitumiseks ning milleks on neli allikat:
* sademed
* põhjavesi
* valgvesi
* vooluvesi

Järvede tüübid

Erinevaid tunnuseid aluseks võttes saab öelda, et on olemas seda ja teist tüüpi järvi. Üheks tunnuseks, mida järvede kirjeldamisel sageli kasutatakse, on voolutingimused. Sõltuvalt sellest, milline on seos vooluveekogudega, jaotatakse järved järgmiselt:
* umbjärved
* lähtejärved
* läbimisjärved
* suubumisjärved

Klassikalises mõttes võetakse aga järvetüüpide eristamise aluseks toitelisus ehk troofsus (keerukas näitaja, mis iseloomustab veekogu aineringet). Ranges mõttes on järvetüübid seega järgmised:
* vähetoiteline ehk oligotroofne
* poolhuumustoiteline ehk semidüstroofne
* huumustoiteline ehk düstroofne
* kesktoiteline ehk mesotroofne
* rohketoiteline ehk eutroofne
* segatoiteline ehk düseutroofne
* lubjatoiteline ehk alkalitroofne
* rauatoiteline ehk siderotroofne
* soolatoiteline ehk halotroofne

Järvede vananemine

Järvede loomuliku arengu juurde kuulub ka nende vananemine, s.t. aja jooksul muutuvad järved madalamaks ja väiksemaks. Oma loomulikus kulus on see protsess väga pikaldane, tänapäeval on aga järvede vananemise kiirus inimtegevuse tagajärjel kasvanud kohati katastroofiliseks. Järvede vananemist põhjustavaid tegureid on mitmeid, oluliseim neist on toitelisuse tõus ehk eutrofeerumine.
Lühidalt tähendab see järgmist. Vees kasvab toitainete sisaldus, selle tulemusena hakkab vohama taimestik ja muutub veekogu gaasireziim, mis viib suure osa loomastiku hukkumisele (päeval on liiga palju hapnikku, öösel aga süsihappegaasi). Taimede hukkudes hakkab kiiresti paksenema mudasete ning kalda poolt hakkab peale tungima õõtsik, mille tulemusena kasvab järv pealt kinni. Õõtsiku alla võib vesi jääda küll sadadeks aastateks, aga järve enam ei ole.