2016. aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud määrustega 20 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 9 on maastikukaitseala (looduspark) ja 11 looduskaitseala. 11 ala puhul toimus olemasoleva kaitsekorra uuendamine. Kolme ala puhul (Varbla laidude, Valgesoo ja Pähklisaare) muudeti maastikukaitseala looduskaitsealaks. Kuus ala on loodud mõne varasema või teist tüüpi loodusobjekti (uuendamata eeskirjadega kaitseala, hoiuala või püsielupaiga) baasil.

Lasila looduskaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 315 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi, haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku.
Kaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Lasila hoiuala alusel. Looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2016. a määrusega nr 15 „Lasila looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Võrreldes hoiuala pindalaga vähenes kaitseala pindala piiride korrigeerimise tulemusel 0,1 ha.
Lasila looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Salajõe maastikukaitseala - Lääne maakonnas asuva 16 ha suuruse kaitseala eesmärk on kaitsta Läänemaa suurimat karstiala, elupaiku ja regulaarselt esinevaid rändlinnuliike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510).
Kaitseala moodustati 1964. aastal kaitse alla võetud üksikobjekti Salajõe karstiala baasil. Salajõe maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2001. a määrusega nr 152. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrusega nr 18 „Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 11 ha.
Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Silma looduskaitseala - Lääne maakonnas asuva 6695 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta rahvusvahelise tähtsusega veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaiku, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku.
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrusega nr 215 „Silma looduskaitseala ning Lihula ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrusega nr 19 „Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 1875 ha võrra. Lisandunud aladest on oluline osa seni hoiualana kaitse all olnud aladel. Silma looduskaitsealaga liideti senised Kapa, Saare, Saunja ja Tahu hoiuala ning osa Salajõe ning Väinamere hoiualast.
Silma looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Elva maastikukaitseala - Tartu ja Valga maakonnas asuva 1050 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on säilitada, hooldada ja tutvustada ilmekaid maastikke, mis on kujunenud inimese pikaajalises suhtes loodusega ja loovad soodsaid võimalusi virgestuseks, turismiks ja looduse tunnetamiseks.
Kaitseala on moodustatud nelja kaitsealuse loodusobjekti baasil. Need on Tartu Maakonnavalitsuse 30. septembri 1992. a määrusega nr 152 „Elva-Vitipalu maastikukaitseala moodustamine” asutatud Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1929. a otsusega nr 598 riikliku looduskaitse alla võetud Vapramägi, Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1931. a otsusega nr 360 kaitse alla võetud Peedu (Nuti) suvituskoht ja Vabariigi Valitsuse 1. juuni 2006. a määruses nr 129 „Hoiualade kaitse alla võtmine Tartu maakonnas” nimetatud Elva jõe hoiuala. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2016. a määrusega nr 29 „Elva maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Elva maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Karksi maastikukaitseala - Viljandi maakonnas asuva 200 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Halliste e Karksi ürgoru maastikku ning sealse elustiku mitmekesisust, allikaid ja allikasoid ning kaitsealuste taimeliikide kollase kiviriku (Saxifraga hirculus) ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica) kasvukohti.
Kaitseala on olnud kaitse all alates 1960. aastast, kui Abja Rajooni TSN Täitevkomitee 13. jaanuari otsusega nr 2 „Looduskaitsealase töö olukorrast rajoonis ja looduskaitse rakendamisest kohalikku tähtsust omavatel objektidel” võeti kaitse alla Karksi ürgorg. Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 46 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2016. a määrusega nr 30 „Karksi maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Karksi maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Lavassaare looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 11132 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Lavassaare soostikku, seda ümbritsevaid metsa- ja pärandkooslusi ning kaitsealuseid liike. Kaitseala on olnud osaliselt kaitse all alates 1957. aastast, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” moodustati Virussaare rabasaare kaitseala. Lavassaare looduskaitseala moodustati Virussaare rabasaare kaitseala, Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” asutatud Lavassaare hoiuala, keskkonnaministri 16. aprilli 2009. a määrusega nr 18 „Kaljukotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” kaitse alla võetud Laisma kaljukotka püsielupaiga ning keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud Lavassaare ja Laisma metsise püsielupaiga alusel. Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise ja uute alade lisandumise tulemusel 1215 ha võrra. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 5. mai 2016. a määrusega nr 54 „Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskiri".
Lavassaare looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Maruoru looduskaitseala - Põlva maakonnas asuva 32 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ning loodusliku arengu kaudu säilitada ja taastada elupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*) ja niiskuslembesed kõrgrohustud (6430).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a määrusega nr 366 „Maruoru looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Maruoru looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,9 ha võrra.
Maruoru looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kirikumäe maastikukaitseala - Võru maakonnas asuva 285 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Kirikumäe järve ja seda ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke. Eesmärk on kaitsta vesi-lobeeliat (Lobelia dortmanna), järv-lahnarohtu (Isoëtes lacustris) ja lamedalehelist jõgitakjat (Sparangium angustifolium). Elupaigatüüpidest liiva-alade vähetoitelised järved (3110), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad madalsood (7230), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
Ala on olnud järvekaitsealana kaitse all alates 1983. aastast. Vabariigi Valitsuse 18. oktoobri 2000. a määrusega „Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustati järvekaitseala põhjal Kirikumäe maastikukaitseala. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 8,8 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrusega nr 63 „Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Kirikumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kämbla looduskaitseala - Harju maakonnas asuva 165 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke niidu-, metsa- ja sookooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ning nende elupaiku. Lisaks on eesmärk kaitsta elupaigatüüpe: lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning kaitsealuseid taimeliike, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica).
Kaitseala on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala põhjal. Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri ja välispiiri kirjeldus kinnitati Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a määrusega nr 266 „Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine”. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2016. a määrusega nr 67 „Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,7 ha võrra.
Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Veski looduskaitseala - Põlva maakonnas asuva 62 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada elupaigatüüpe: siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning I kategooria kaitsealuse liigi elupaika.
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a määrusega nr 367 „Veski looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Veski looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 11. augusti 2016. a määrusega nr 88 „Veski looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 1,3 ha võrra.
Veski looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Naissaare looduspark - Harju maakonnas asuva 1893 ha suuruse looduspargi eesmärk on kaitsta Naissaare looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja kaitsealuseid liike ning säilitada maastikuilmet ja ajaloolis-kultuurilisi objekte. Eesmärk on kaitsta järgmiseid kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: merikotkas (Haliaeetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), limatünnik (Sarcosoma globosum), valget sirmik (Macrolepiota nympharum). Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
Naissaare looduspark on moodustatud Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 1995. a määrusega nr 150 „Naissaare looduspargi moodustamine ja kaitse-eeskirja kinnitamine” kaitse alla võetud kaitseala baasil ja nimetatud looduspargiks Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrusega nr 38 „Naissaare Looduspargi kaitse-eeskiri”. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 5,3 ha võrra. Uus looduspargi kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrusega nr 98 „Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri".
Naissaare looduspargi kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Varbla laidude looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 997 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ja laidude maastikuilmet. Lisaks on eesmärk kaitsta ja säilitada elupaigatüüpe: veealused liivamadalad (1110), karid (1170), väikesaared ning laiud (1620), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210) ja rannaniidud (1630*) ning liikidest: mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väiketiir (Sterna albifrons), liivatüll (Charadrius hiaticula), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), punajalg-tilder (Tringa totanus), luitsnokk-part (Anas clypeata), rääkspart (Anas strepera), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), jääkoskel (Mergus merganser), hahk (Somateria mollissima) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Esimest korda on ala kaitse alla võetud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” moodustatud Kuralaiu, Pihelgalaiu, Rangilaiu, Põntsilaiu, Kitselaiu, Kändmelaiu, Orikalaiu, Piiukaaselaiu, Selilaiu ja Pööriotsalaiu kohaliku tähtsusega zooloogilise kaitsealana. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” reorganiseeriti need kaitstavad objektid Varbla laidude kaitsealaks, mille alusel moodustati Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrusega nr 90 „Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Varbla laidude maastikukaitseala. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2016. a määrusega nr 99 „Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel 3,9 ha võrra.
Varbla laidude looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Valgesoo looduskaitseala - Põlva maakonnas asuva 343 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada ja tutvustada Kagu-Eestile iseloomulikku lamedapinnalist puis-puhmaraba ja seda ümbritsevaid vanu loodusliku struktuuriga metsi ning säilitada sealjuures elustiku mitmekesisus. Lisaks on eesmärk kaitsta ja taastada elupaigatüüpe: rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” (ENSV Teataja 1981, 22, 311) kaitse alla võetud Valgesoo sookaitseala põhjal. Vabariigi Valitsus kinnitas 28. märtsi 2001. a määrusega nr 112 Valgesoo maastikukaitseala kaitse-eeskirja. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrusega nr 100 „Valgesoo looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 10,8 ha võrra.
Valgesoo looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Ebavere maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 39 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta loodusliku ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega Ebavere mäge, sealhulgas metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike. Eesmärk on kaitsta kaitsealuseid taimeliike: karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja varju-püsikluste ehk varjuluste (Bromus benekenii). Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud vanad laialehised metsad (9020*)3 ja rohunditerikkad kuusikud (9050).
Ebavere maastikukaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331 „Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” kaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Ebavere mäe põhjal. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 246 „Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Ebavere maastikukaitseala. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,1 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrusega nr 101 „Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Ebavere maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Parila looduskaitseala - Harju maakonnas asuva 208 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsa- ja sooökosüsteeme, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*). Eesmärk on kaitsta järgmiseid kaitsealuseid liike ja nende elupaiku: eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja soo-neiuvaipa (Epipactis palustris).
Kaitseala on moodustatud keskkonnaministri 1. märtsi 2006. a määruse nr 17 „Eesti soojumika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” § 2 lõike 1 punkti 3 alusel kaitse alla võetud Parila eesti soojumika püsielupaiga põhjal. Looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrusega nr 104 „Parila looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Võrreldes püsielupaiga pindalaga on kaitseala pindala 121 ha võrra suurem.
Parila looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Tikste maastikukaitseala - Valga maakonnas asuva 38 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on Tikste ürgoru, paljandite ja neid ümbritseva ala maastikuilme säilitamine ja tutvustamine. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*).
Tikste maastikukaitseala võeti esimest korda kaitse alla Valga Rajooni TSN Täitevkomitee 5. juuni 1964. a otsusega nr 67 „Looduse kaitsest Valga rajoonis” kaitse alla võetud Tikste oru ja Tikste järve maastikulise üksikelemendina. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2005. a määrusega nr 194 „Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri” moodustati maastikulise üksikelemendi põhjal Tikste maastikukaitseala. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,4 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2016. a määrusega nr 109 „Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Aidu looduskaitseala - Jõgeva maakonnas asuva 316 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta suure loodusväärtusega metsa- ja lammikooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).
Aidu looduskaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2002. a määrusega nr 356 „Aidu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja Aidu looduskaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala pindala suurenes piiride korrigeerimise tulemusel 3,5 ha võrra. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 2016. a määrusega nr 116 „Aidu looduskaitseala kaitse-eeskiri".
Aidu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Pähklisaare looduskaitseala - Tartu maakonnas asuva 770 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta rabakooslusi ja laugasjärvi. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
Pähklisaare looduskaitseala võeti esimest korda kaitse alla Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9. septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis”. Tartumaa Luunja Vallavolikogu 14. jaanuari 1994. a otsusega nr 42 kinnitati kaitseala kaitserežiim, mida täpsustati 9. jaanuari 1995. a otsusega nr 1-1 „Looduskaitseala Pähklisaar ja laugasjärved piiride muutmine ja ümbernimetamine”, kui Kastre metskonnas Laukasoos kinnitati ka looduskaitseala piirid. Pähklisaare looduskaitseala moodustatakse peamiselt eespool nimetatud looduskaitseala piires Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1999. a määrusega nr 384 „Pähklisaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustatud Pähklisaare maastikukaitseala põhjal. Kaitseala pindala suurenes 123,7 ha võrra. Uus looduskaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määrusega nr 132 „Pähklisaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".
Pähklisaare looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Otepää looduspark - Valga ja Põlva maakonnas asuva 22209 ha suuruse looduspargi eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised salumetsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Lisaks on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta kaitsealuseid liike, need on näiteks väike-konnakotkas, laanepüü, mustviires, must-toonekurg, roo-loorkull, rukkirääk, valgeselg-kirjurähn, musträhn, väike-kärbsenäpp, värbkakk, punaselg-õgija, herilaseviu, kolmvarvas-rähn ehk laanerähn, hallpea-rähn ning händkakk ja kanakull, saarmas, harivesilik, harilik hink, harilik vingerjas, laiujur, tõmmuujur, suur-rabakiil, suur-kuldtiib, paksukojaline jõekarp, karvane maarjalepp, kaunis kuldking, soohiilakas, nõtke näkirohi, kollane kivirik, roheline kaksikhammas ja läikiv kurdsirbik, väike-kirjurähn, väiketüll, roherähn ehk meltsas, mudakonn, vareskaera-aasasilmik, valgelaup-rabakiil, hännak-rabakiil, mustlaik-apollo, veelendlane, kõdu-koralljuur, balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, soo-neiuvaip, sookäpp, väike käopõll, ainulehine soovalk, kärbesõis, ohakasoomukas, kuninga-kuuskjalg, Helleri ebatähtlehik, sulgjas õhik, süstjas skapaania, Wulfi turbasammal, purpur-maakeel ja limatünnik. Lisaks on looduspargi eesmärgiks kaitsta ja säilitada Pühajärve mõisa parki ja kaitsealale jäävaid kaitstava looduse üksikobjekte.
Otepää looduspark on moodustatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 1929. a otsusega nr 599 kaitse alla võetud Pühajärve, Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” moodustatud Pühajärve, Väike-Munamäe ja Tedremäe maastikuliste keelualade, Valga Rajooni TSN Täitevkomitee 5. juuni 1964. a otsusega nr 67 kaitse alla võetud Päidla järvestiku (Kõverjärv, Annijärv, Räbijärv, Kalmejärv, Mõisajärv ja nende vahele jäävate alade - Kalmemägi ja Põrgulaas) ja Nõuni järvestiku ning eespool loetletud alade liitmise tulemusel Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 „Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta” reorganiseeritud Otepää maastikukaitseala põhjal Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 1997. a määrusega nr 63 „Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine”. Kaitseala pindala vähenes 337 ha võrra. Uus looduspargi kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrusega nr 135 „Otepää looduspargi kaitse-eeskiri".
Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Kosemäe maastikukaitseala - Pärnu maakonnas asuva 47 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Kanaküla piirkonnale iseloomulikke metsamaastikke. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgina välja toodud vanad loodusmetsad (9010*). Kaitsealustest liikidest on kaitse-eesmärgina välja toodud händkakk ja karvasjalg-kakk.
Kosemäe maastikukaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 „Looduslikult kaunite kohtade, parkide, põliste puude ja rändrahnude ja teiste kaitset väärivate looduslike objektide säilitamine”, Pärnu Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” ning Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” kaitse alla võetud loodusobjekti (Kosemäe mets) põhjal. Kaitseala pindala vähenes piiride korrigeerimise tulemusel 0,6 ha võrra. Uus maastikukaitseala kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2016. a määrusega nr 144 „Kosemäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri".
Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIN.

Lisaks on 2016. aastal Vabariigi Valitsus muutnud 3 kaitseala kaitse-eeskirja. Muudeti Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorda ning Pärnu rannaniidu looduskaitseala puhul lisaks eeskirjale ka piire.