Looduskaitse statistiline ülevaade 2007

 

Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroo poolt (kaitsealad ja hoiualad – Kaire Sirel tel 673 7562; liigid – Marika Arro tel 673 6636; kaitstavad looduse üksikobjektid – Reigo Roasto 673 7562). Tabelid käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 31. detsember 2007. Tabelid on koostatud riikliku keskkonnaregistri andmete põhjal.

 

Looduskaitsealuseid objekte käsitletakse käesolevas ülevaates eraldi järgmiste osadena:

I Kokkuvõte kaitsealadest, hoiualadest, püsielupaikadest ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatest loodusobjektidest;

II Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;

III Kokkuvõte I kaitsekategooria liikide leiukohtadest;

IV Ohustatud liikide arv.

 

31. detsembri 2007. aasta seisuga oli Eestis kokku 3389 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

·        looduskaitsealasid 129;

·        maastikukaitsealasid 149;

·        rahvusparke 5;

·        vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 117;

·        parke ja puistuid 548;

·        hoiualasid 343;

·        püsielupaiku 900;

·        kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 3;

·        kaitstavaid looduse üksikobjekte 1195.

 

Olulisemad muutused

 

Võrreldes 31. detsembri 2006. aasta seisuga võib välja tuua järgmised muudatused:

-         seoses uute kaitse-eeskirjade kinnitamisega on suurenenud looduskaitsealade arv 100-lt 129-le ja pindala 58 586 ha võrra ning maastikukaitsealade arv on suurenenud 131-lt 149-le ja pindala vähenenud 9 698 ha võrra. Maastikukaitsealade pindala on vähenenud kuna Agusalu, Kõpu, Tihu ja Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala muudeti uue kaitse-eeskirjaga looduskaitsealaks;

-         vana e uuendamata kaitsekorraga kaitsealade arvu ja pindala muutused tulenevad sellest, et mitmetele aladele kinnitati uued eeskirjad. Vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitsealade arv vähenes 143-lt 117-le ja pindala vähenes 6 872 ha võrra;

-         Keskkonnaregistris uuendati andmeid 2007. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud 15 looduskaitseala ja 17 maastikukaitseala kohta. 25 ala võeti kaitse alla esmakordselt (18 looduskaitseala ja 7 maastikukaitseala);

-         registrisse kanti ka kolmas kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjekt Rehatse maastikukaitseala;

-         Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrus nr 24 “Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel” kehtis kuni 1.05.2007. Nimetatud alad võeti kaitse alla kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena.

-         2007. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud parke ja puistuid 548. Uusi parke võeti kaitse alla Tallinna linnas. Pärnu ja Põlva maakonnas kinnitati osadele parkidele ja puistutele uued piirid. Parkide puhul on oluline silmas pidada ka seda, et paraku jäävad mitmed kaitsealused pargid kaitsealadele. Tabelis 1 on parkide puhul välja jäetud need, mis jäävad mõne teise kaitseala territooriumile, et oleks võimalik summeerida kaitsealade pindala. Kaitsealuste parkide pindala suurenes 61 ha võrra;

-         Püsielupaikade tabelis on ära toodud püsielupaikade pindala maakondade lõikes. See kajastab nii otseselt looduskaitseseadusest tulenevaid kaitsetsoone kotkaste ja must-toonekure pesapuude ümber kui ka keskkonnaministri määrusega vastuvõetud püsielupaiku. 2007. aasta lõpuks oli keskkonnaregistris 900 kaitstava liigi püsielupaika, ministri määrusega kinnitatud püsielupaiku oli neist 423. 2007. aastal said endale keskkonnaministri määrusega kinnitatud püsielupaigad muuhulgas kalakotkas, kaitsealused samblad ja saaremaa robirohi.

 

I  Kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

 

Tabelites on kasutatud järgmiseid lühendeid:

·        LKA – looduskaitseala;

·        MKA (LP) – maastikukaitseala või looduspark;

·        RP – rahvuspark;

·        PA – kaitsealune park, puistu või arboreetum (maastikukaitseala eritüübid);

·        VK – vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitseala.

 

Tabel 1 annab ülevaate kaitsealade (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (looduspargid), maastikukaitseala eritüübina pargid, arboreetumid ja puistud) pindaladest maakondade kaupa, tuuakse eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi* pindala, mis on vajalik ebatäpsuste vältimiseks kaitsealuse pindala % arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes.

 

Tabelis 2 on esitatud kaitsealade arv maakonniti. Mitme maakonna territooriumile jäävate kaitsealade puhul on ala loetud selle maakonna koosseisu, kuhu jääb temast pindalaliselt suurem osa.

 

Tabelis 3 on toodud andmed hoiualade arvu ja pindalade, sealhulgas akvatooriumi suuruse kohta.

 

Tabelis 4 on esitatud püsielupaikade pindala maakonniti.

 

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt

Registrisse on kantud 3 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Alade pindala on kokku 1814,7 ha.

 

*Akvatooriumiks loetakse siinkohal mere ning Võrtsjärve, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.

 

II  Kaitstavad looduse üksikobjektid

Tabel 5 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust ja nende pindalast maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:

Seisuga 31. detsember 2007 oli keskkonnaregistris kokku 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest:

Koos ümbritseva piiranguvööndiga oli kaitstavate looduse üksikobjektide kogupindala 2007. aasta lõppedes 1145 ha.

Võrreldes 2006. aasta lõpu seisuga on muutused tingitud hävinenud üksikobjektide kaitse alt maha võtmisest ja andmete üldisest korrastamisest. Kaitstavate üksikobjektide arv on vähenenud 15 võrra 1210-lt 1195-le (Kaitsealuste puude arv on vähenenud 14 võrra 738-lt 724-le ning kaitsealuste kivide arv 1 võrra 360-lt 359-le). Andmete korrastamise tulemusel on kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi pindala suurenenud 1123 hektarilt 1145 hektarini.

 

III  I kaitsekategooria liikide leiukohad

Tabelis 6 on toodud I kaitsekategooria liikide leiukohtade arv maakonniti.

Võrreldes 2006. aastaga kasvas Keskkonnaregistris arvel olevate leiukohtade arv aasta jooksul 1285-lt 1394-ni. Muutused tulenevad olemasolevate andmete korrigeerimisest ja inventuuridest laekunud uutest andmetest. Samas on arvelt maha võetud mitmeid hävinud elupaiku.

IV Ohustatud liikide arv

Tabelis 7 on toodud ohustatud liikide arv vastavalt Punase Raamatu ohukategooriatele.