Maastikulised väärtused | maastik |
Maastiku tüüp | rannamaastik |
Ala staatus | kaitsealune |
KKR kood | KLO1000540 |
Nimi | Naissaare looduspark |
On maksusoodustus | Jah |
On registriobjekt | Jah |
Maismaa pindala (ha) | 1892,7 |
Siseveekogude pindala (ha) | 0,2 |
Kaitse eesmärgi kirjeldus | Naissaare looduspargi eesmärk on kaitsta: 1) Naissaare looduslikke ja poollooduslikke kooslusi ja kaitsealuseid liike ning säilitada maastikuilmet ja ajaloolis-kultuurilisi objekte; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on merikotkas (Haliaeetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos); 4) kaitsealust loomaliiki põhja-nahkhiirt (Eptesicus nilssonii) ja tema elupaiku; 5) kaitsealuseid seeneliike limatünnikut (Sarcosoma globosum) ja valget sirmikut (Macrolepiota nympharum) ning nende elupaiku. |
Iseloomustus | Naissaare looduspark asub Harjumaal Viimsi vallas Naissaarel. Looduspark loodi 1995. aastal. (Viimsi Vallavolikogu otsusega kaitse all 1992. aastast, mõnedel andmetel 15.12.1993?). Kaitseala põhieesmärgiks on väärtusliku looduskompleksi, hinnaliste maastikuelementide, kultuuripärandi ja rekreatsiooniväärtuste kaitse. Pindala 1898,2 ha, pikkus ligikaudu 9 ja laius 4 km, kõrgeim punkt 27 m merepinnast. Kuna saar oli 50 aastat eestlastele suletud on siin hästi säilinud luiterannad ja nõmmed, ürgsed metsaosad ja sood. Naissaarel asub kaitsealune üksikobjekt Põlendikukivi. 1297. aastal reguleeriti Naissaarel metsaraiet. 1994. aastal oli 88,3% Naissaarest kaetud metsaga, domineerivad palu- ja nõmmemännikud.
Pesitsevad liigid: Caprimulgus europeaus, Dryocopus martius, Ficedula parva, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Sterna hirundo, Sterna paradisaea.
Läbirändajad: Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus. (K. Möller, 1998)
Lõunarannal kasvab Lathyrus maritimus. (Keskkonnaekspertiis, 1997)
Turism: Tähistatud matkarajad |
Tüüp | maastikukaitseala, looduspark |
Andmed Keskkonnaportaalis: | Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/... |
Naissaare läänekallas
Foto: 4.08.2002
Uudo Timm
|
Naissaare rannik
Foto:20.08.1997
U.Timm
|
Roomav öövilga Naissaarel
Foto: 4.08.2002
Uudo Timm
|
Savikalda
Foto: 4.08.2002
Uudo Timm
|
Taanikuninga aed
Foto: 26.08.1997
U. Timm
|
Naissaare põhjaots
Foto: 4.08.2002
Uudo Timm
|
Naissaare rannik
Foto:20.08.1997
U.Timm
|
Mänd Naissaarel
Foto: 4.08.2002
Uudo Timm
|
Riviraunad
Foto: 11.09.1997
U. Timm
|
Naissaare idakallas
Foto: 4.08.2002
Uudo Timm
|
vanad männid
|
Naissaare sadam
|
rand-seahernes
|
liivarand saare kaguosas
|
Militaarmuuseum
|
Peeter Suure merekindluse varemed
|