Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: PalanumägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiPalanumägi
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal, Kiidjärvel Kassi kõrtsi juures asuvast sillast jõge mööda 1,1 km allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärve-Akste teelt 350 m sillast kirdes mööda Ahja jõeoru vasakut kallast Valgesoole kulgevat külavaheteed minna 200 m kaugusel Sõnajala mäe kohal paikneva telkimisplatsini ja sealt edasi mööda oruperve minevat jalgrada veel ca 500 m. Paljand on kaldalt juurdepääsetav väheses ulatuses otstest.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikes peale 1968.a. ilmunud loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib paljandi iseloomustuse leida:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels Alcedo Atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded , 1938, 45, lk.100-194, lk. 141.
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv)
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 59. (käsikiri)
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, 160 lk., lk. 61.
IseloomustusAhja jõeoru kagust edelasse keerava looke idaserval paljanduvad 100 m pikkusel lõigul Burtnieki lademe Härma kihistiku valkjaskollased ja kollakad selge põimkihilisusega liivakivid. Põimkihilised seeriad on eraldatud omavahel õhukeste roostekollaste kihikestega. Kallakud kihikesed on tihti huvitavalt koolutatud. Järsuseinalise otse vette langeva paljandi kõrgus ulatub 8m. Ülesvoolupoolses osas kulgeb liivasein mööda lõhet suunaga 155o .
Paljandi ülesvoolupoolses otsas on alusega veepinnal üksteise kõrval kaks teravatipulise avaga uuret. Ülesvoolupoolsema kõrgus on 0,7 m, teisel aga 1,2 m. Nad on kuiva põhjaga, uurete ees on liivapuiste, siseneda on aga võimalik ainult paadiga veest. Paljandi keskmises osas olnud laia avaga koobas on peale Saesaare paisu ehitamist jäänud täielikult vee alla. Aimatav on ainult ümarjakujulise koopaava ülemine kaar.
Palanumäest 200 m ülesvoolu on vastaskaldal Reino pae, 150 m allavoolu edelast kagusse pöörava jõekääru paremal kaldal aga Nurmemäe pae nime kandev paljand. Käesoleva sajandi viiekümnendatel aastatel oli esimene neist 4 m kõrgune, teine aga ligikaudu 150 m ulatusega ja kohati kuni 7 m kõrguseni ulatuv kollaka ja valge liivakivi paljand. Praegu on mõlemad paljandid oma mõõtmetelt kahanenud.
KoostanudA. Kleesment 21.12.1999
SeisundHea. Asendi tõttu jõekäärus allub jõe erosioonile. Paljandisein on säilinud ülemises osas muutmatul kujul pikka aega, paljandi alumine osa koos avara koopaga on peale Saesaare hüdroelektrijaama paisu ehitamist jäänud vee alla.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Huvitavate tekstuuridega ilus läbilõige. Võimalik jäälindude pesitsuspaik.
UuritusEsimene teadaolev paljandi fikseerimine, mõõdistamine ja lühiiseloomustus tehti E.Kumari poolt tema jäälindude pesitsuspaikade uurimisretkel 1938.a. Paljandi mõõdistas ja kirjeldas 1950.a. A.Verte, 1951.a. E.Mark-Kurik. Geoloogilise detailkirjelduse tegi 1957.a. H.Viiding. Paljandi kaardistas ja kandis maastikukaitseala skeemile 1968.a. E.Kumari. Paljandis olevaid koopaid uuris 70-ndatel aastatel Ü.Heinsalu. Revisjonülevaatuse tegi A.Kleesment 1998.a.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla