EESTI NSV MINISTRITE NõUKOGU JUURES ASUVA
LOODUSKAITSE
VALITSUSE JUHATAJA KÄSKKIRI RIIKLIKE MAASTIKULISTE,
GEOLOOGILISTE, BOTAANILIS-ZOOLOOGILISTE, BOTAANILISTE JA
ORNITOLOOGILISTE KEELUALADE KAITSE KORRALDAMISE EESKIRJADE
KINNITAMISEST
Vastavalt Eesti NSV Ministrite Nõukogu
määrusele 6. aprillist nr. 119 kinnitada riiklike
maastikuliste,
geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja
ornitoloogiliste keelualade kaitse korraldamise eeskirjad
vastavalt lisadele nr. nr. 1-26.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
V. Telling
28.aprillil 1959.a. nr. 36
Lisa nr. 1
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala
"Ahja jõe ürgorg" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Ahja jõe ürgorg"
asub Põlva rajoonis Vastse-Kuuste ja Põlva k/n
territooriumil Ahja
jõe ürgoru piirkonnas Koorvere maanteesilla ja
Valgesoo veski paisu vahemikus. Keeluala pindala on ca 1040 ha.
2. Keeluala ülesandeks on säilitada looduslikult
kaunist devoni liivakivisse lõikunud ürgorgu koos
mitmekümne
meetri kõrguste liivakivipaljanditega (nn. Taevaskojad)
ja kiirevoolulist ning allikaterikast Ahja jõge.
3. Keelualal on keelatud jõe süvendus- ja edasised
paisutustööd, vete reostamine, ürgoru veerudel
asuvate
liivakivipaljandite rikkumine liivavõtmise või
nimede jm. sissekraapimise teel, igasugused massiüritused
(laulupäevad,
jaaniõhtud, spordipeod jm.), telkide püstitamine,
autode parkimine, lõkete tegemine, metsa lageraie, kasvavate
puude
rikkumine, kioskite ja müügilaudade püstitamine,
jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine
organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega), ala igasugune prahistamine või mõnel
muul viisil ala
loodusliku ilme kahjustamine või muutmine.
4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni
TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV
Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 2
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Pirita jõe org"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Pirita jõe org" asub
Tallinna linna ja Harju rajooni Lagedi ning Viimsi k/n
territooriumil. Keeluala pindala on ca 550 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada looduslikult
kaunist Pirita jõe orgu kui Tallinna elanikkonna, eriti
noorsoo poolt
armastatud puhkepaika, kuid ka geoloogiliselt huvitavat ala
(paljandid, Iru koobas jm.) võimalikult looduslikul
kujul.
3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, oru
nõlvade rikkumine liivakivisse nimede jm. sissekraapimise
teel,
vete reostamine, metsa lageraied, kasvavate puude rikkumine,
karjatamine Pirita silla ja Iru silla vahelises lõigus,
prügi
mahapanek ja ala igasugusel muul viisil prahistamine.
4. Kõik ala looduslikku ilmet muutvad tööd
(parkide ja botaanikaaia rajamine, jõe süvendus- ja
paisutustööd ning
uute ehituste püstitamine) tuleb kooskõlastada Eesti
NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valitsusega.
Lisa nr. 3
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Tilleorg"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Tilleorg" asub Põlva
rajoonis Häätare k/n territooriumil Ahja jõe
ürgoru piirkonnas
Tille ja Möksi veski vahelisel alal. Keeluala pindala on ca
190 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauni
Tilleoru senist maastikulist ilmet.
3. Keelualal on keelatud Ahja jõe süvendamine ja
õgvendamine, aluspõhja paljandite rikkumine
liivavõtmise, nimede
sissekraapimise jm teel, metsa lageraie, oru veerudel
üksikult kasvavate puude mahavõtmine, jahipidamine
(välja
arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine
organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega),
igasugune
prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku
ilme kahjustamine või muutmine.
4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni
TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV
Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 4
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Suur-Munamägi ja
Vällamägi" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Suur-Munamägi ja
Vällamägi" asub Võru rajoonis Haanja k/n piires.
Keeluala
kogupindala on ca 475 ha (Suur-Munamäe ümbrus 340 ha
ja Vällamägi 135 ha).
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Kagu-Eesti Haanja
ümbrusele omaste pinnavormide (suurkuplite)
tüüpiliste
esindajate, kuid ka Eesti NSV kõrgemate punktide
Suur-Munamäe (317 m) ja Vallamäe (297 m) ning nende
lähema
ümbruse looduslikku ilmet.
3. Keelualal on keelatud kruusaaukude rajamine, järvede
(Vaskna-, Tuul-, Pera-, Vahe- ja Külajärv) veepinna
alandamine, metsa lageraie, sarapuude raie Suur-Munamäel,
jahipidamine (Välja arvatud röövloomade ja
-lindude
hävitamine organiseeritud korras kooskõlas
jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või
mõnel muul viisil
ala senise loodusliku ilme kahjustamine või muutmine.
4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni
TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV
Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 5
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Rõuge järvestik"
kaitse
korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Rõuge järvestik"
asub Võru rajoonis Rõuge ja Nursi k/n territooriumil.
Keeluala
pindala on ca 1210 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada üht Eesti NSV
looduslikult kaunimat ja ainulaadsemat ürgorgude süsteemi
koos
seal leviva aheljärvestikuga, kuhu kuulub ka meie
sügavaim järv - Rõuge Suurjärv (sügavus
37,5 m).
3. Keelualal on keelatud järvede veepinna alandamine, metsa
lageraie ja üksikult kasvavate puude rikkumine,
kruusa- ja liivaaukude rajamine, jahipidamine (välja
arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine
organiseeritud korras
kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune
prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku
ilme rikkumine või
muutmine.
4. Järvelubja kaevandamine tuleb kooskõlastada Eesti
NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valitsusega.
Lisa nr. 6
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Pühajärv"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Pühajärv" asub Elva
rajoonis Otepää linna, Pühajärve ja
Otepää k/n territooriumil
ca 870 ha suurusel alal.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada
Pühajärve ja selle lähema ümbruse kui ühe
Eesti NSV kaunima ning ühtlasi
tähtsate ajalooliste sündmustega seotud koha
maastikulist ilmet.
3. Keelualal on keelatud järvede veepinna alandamine,
liiva- ja kruusavõtmine, metsa lageraie, kasvavate puude
rikkumine, jahipidamine (välja arvatud
röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud
korras kooskõlas
jahipidamise eeskirjadega), igasugune prahistamine või
mõnel muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine
või muutmine.
4. Välilaagrite korraldamine ja lõkete tegemine
keeluala piirkonnas võib toimuda rajooni TSN
Täitevkomitee loal
selleks määratud kohtades. Uute ehituste
püstitamine võib toimuda rajooni TSN täitevkomitee
loal kooskõlastatult
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valistusega.
Lisa nr. 7
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Väike-Munamägi ja
Tedremägi"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Väike-Munamägi ja
Tedremägi" asub Elva rajoonis Otepää k/n
territooriumil.
Keeluala pindala on ca 355 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on kindlustada looduslikult kauni,
ekskursioonide polt palju külastatava Otepääle ja
üldse
Kagu-Eestile iseloomuliku maastikulise kompleksi -- metsaga
kaetud moreenkuplid nende vaheliste järvedega --
püsimist.
3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, uute
teede rajamine, metsa lageraie, kasvavate puude rikkumine,
Nüpli järve veepinna alandamine, jahipidamine
(välja arvatud röövloomade ja - lindude
hävitamine organiseeritud
korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune
prahistamine või mõnel muul viisil ala loodusliku
ilme
kahjustamine või muutmine.
4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni
TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV
Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 8
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Neeruti mäed"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Neeruti mäed" asub Tapa
rajoonis Kadrina k/n territooriumil. Keeluala pindala on
ca 885 ha.
2. Keeluala ülesandeks on säilitada rohkete
rahvapärimustega (Kalevipoja lood) seotud glatsiaalseid
pinnavorme --
vallseljakuid -- koos neid katva liigirikka kuuse-segametsaga
ning seljakutevaheliste järvede ja soostunud
taimkatteühikutega. Ala tuleb säilitada ka
töötajate kultuurse puhkuse veetmise populaarse
paigana.
3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, uute
teede rajamine, järvede veepinna alandamine, vete
reostamine, metsa lageraie, igasuguste raiete teostamine
suveperioodil, kasvavate puude rikkumine, jahipidamine
(välja arvatud röövloomade ja - lindude
hävitamine organiseeritudkorras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega),
igasugune prahistamine või mõnel muul viisil ala
loodusliku ilme kahjustamine või muutmine.
4. Rahvakogunemistega seotud ürituste läbiviimiseks on
lubatud kasutada ainult Sadulmäe ja Eestjärve
piirkonda
ja nende ümbrust 200 m ulatuses. Ainult selles piirkonnas
on lubatud ka turistlike laagrite püstitamine.
5. Sinijärve raba turbavarude ekspluateerimine ja keeluala
piirides läbiviidavad melioratiivsed tööd tuleb
eelnevalt
kooskõlastada Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures
asuva Looduskaitse Valitsusega. Uute ehituste püstitamine
võib
toimuda rajooni TSN Täitevkomitee loal
kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures
asuva Looduskaitse
Valitsusega.
Lisa nr. 9
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Aegviidu-Nelijärve"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Aegviidu-Nelijärve" asub
Tapa rajoonis Aegviidu k/n piires. Keeluala pindala
on ca 1555 ha.
2. Keeluala ülesandeks on säilitada looduslikult
kaunist, maastikuliselt ja teaduslikult huvitavat
jääaja
servakuhjatiste, vallseljakute ning järvederikast ala koos
iseloomuliku lopsaka segametsaga, samuti luua tingimused
haruldase metsatüübi -- uhtlamm-metsa -- kaitseks ning
kopra reaklimatiseerimiseks. uhtlasi on keeluala
üleliidulise
tähtsusega turismiobjektiks.
3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, uute
teede rajamine, Jänijõe süvendamine,
õgvendamine või
uus paisutamine, järvede veepinna alandamine, vete
reostamine, metsa lageraie, kasvavate puude rikkumine,
jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja
-lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas
jahipidamise
eeskirjadega), igasugune prahistamine või mõnel
muul viisil ala loodusliku ilme kahjustamine või
muutmine.
4. Keeluala lääneosas on 4 km ulatuses piki
Jänijõge kummalgi kaldal 150 m laiuselt lubatud
sanitaarraiet teostada
ainult talvisel perioodil. Turistlike laagrite püstitamine
ja lõkete tegemine on lubatud ainult turismibaasi
vahetus
läheduses kvartaleil nr. 55 ja 56, kusjuures vajaliku
puitmaterjalina on lubatud kohapealt varudakasvavatest
liikidest
ainult valget leppa (kokkuleppel kohalikumetskonnaga). Autode
parkimine on lubatud selleks määratu kohtades.
5. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni
TSN Täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV
Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 10
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala
"Saka-Ontika-Toila paekallas" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Saka-Ontika-Toila paekallas"
asub Eesti NSV põhjaranniku Saka ja Toila vahelises,
umbes 22 km pikkuses osas (Jõhvi rajooni Toila k/n ja
Kohtla-Järve linna Kohtla k/n piires). Keeluala pindala on
ca 890 ha.
2. Keeluala ülesandeks on säilitada meie kõige
kõrgemat ja suurejoonelisemat paekalda osa (koos sellel
esinevate
iseloomulike taimekooslustega ja paekaldaeelse salulehtmetsaga),
mis on leidnud ülemaailmset tunnustust geoloogide
poolt kui klassikalise kambriumi ja ordoviitsiumi ladestute
esinemise ala.
3. Keelualal on keelatud pae-, liiva- ja
savikarjääride rajamine, metsa lageraie, jahipidamine
(välja arvatud
röövloomade ja -lindude hävitamine organiseeritud
korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega), igasugune
prahistamine
või mõnel muul viisil ala loodusliku ilme
kahjustamine või muutmine.
4. Uute ehituste püstitamine võib toimuda rajooni
TSN täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV
Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 11
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku maastikulise keeluala "Valgejõe org"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik maastikuline keeluala "Valgejõe org" asub
Harju rajoonis Kõnnu ja Loksa k/n territooriumil.
Keeluala
pindala on ca 665 ha.
2. Keeluala ülesandeks on säilitada looduslikult kauni
Valgejõe oru ja selle lähema ümbruse, muuhulgas
Vasaristi oja
piirkonnas esineva karsti ja keeluala piirides kasvava
nõmmemänniku looduslikku ilmet.
3. Keelualal on keelatud liiva- ja kruusavõtmine, oru
nõlvade rikkumine, jõe süvendus- ja
paisutustööd, vete
reostamine, metsa lageraie, kasvavate puude ja
põõsaste rikkumine, üksikult kasvavate puude
mahavõtmine,
jahipidamine (välja arvatud röövloomade ja
-lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas
jahipidamise
eeskirjadega), lõkete tegemine, telkide püstitamine,
autode parkimine, igasugune prahistamine või mõnel
muul viisil ala
loodusliku ilme kahjustamine või muutmine.
4. Uute ehituste püstitamine on lubatud rajooni TSN
täitevkomitee loal kooskõlastatult Eesti NSV Ministrite
Nõukogu
juures asuva Looduskaitse Valitsusega.
Lisa nr. 12
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku geoloogilise keeluala
"Kaali meteoriidikraatrid" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik geoloogiline keeluala "Kaali meteoriidikraatrid" asub
Saaremaal Kingissepa rajoonis Kaali k/n territooriumil.
Keeluala koosneb seitsmest lahustükist kogupindalaga 4,747
ha.
2. Keeluala ülesandeks on säilitada ainulaadseid,
Euroopas ainsaid ja kogu maailmas kõige soodsama
juurdepääsuga meteoriidikraatreid.
3. Keelualal on keelatud meteoriidikraatrite piirides igasuguste
kaevamiste teostamine, kivide ja prahi loopimine
kraatritesse, puude ja põõsaste raiumine
(välja arvatud surnud puude, tuulemurru ja -heite koristamine
sanitaarraie
korras), kraavidega vee juhtimine kraatritesse ja igasugusel
muul viisil kraatrite ilme rikkumine või muutmine.
Erandeid
võib teha kraatrite teaduslikuks uurimiseks ja
korrastamiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse
Valitsuse loal.
Lisa nr. 13
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riiklik botaanilis-zooloogilise keeluala "Harilaid"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Harilaid" asub
Saaremaal Kingissepa rajoonis Harilaiu poolsaarel. Keeluala
pindala on 160 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada üht Eesti NSV
omapärasemat rannikuala, selle haruldasi taimeliike ja
taimekooslusi ning loomastikku.
3. Keelualal on keelatud senise maastikulise ilme muutmine,
puude ja põõsaste raiumine, karjatamine,
rohttaimede
hävitamine ja jahipidamine kogu aasta vältel
(välja arvatud röövloomade ja - lindude
hävitamine organiseeritud korras
kooskõlas jahipidamise eeskirjadega).
4. Heina niitmine keelualal võib toimuda varasematel
aastatel selleks kasutatud kohtadel.
Lisa nr. 14
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Nehatu soo" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nehatu soo" asub
Lihula rajoonis Karuse k/n piirides. Keeluala pindala on
ca 410 ha.
2. Keeluala ülesandeks on soomassiivi ning sealsete taime-
ja loomakoosluste säilitamine looduslikuna ja nende
edaspidise arengu jälgimise võimaldamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraied), kuivendustööd, turbavõtmine, ala
igasugune
loodusliku ilme rikkumine ja jahipidamine kogu aasta
vältel.
4. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine
või muude biotehniliste abinõude rakendamine
(vastavalt
jahipidamist ja looduskaitset reguleerivate määruste
ja eeskirjade) ning roolõikamine võib toimuda Eesti
NSV Ministrite
Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal.
Lisa 15
ENSV Min. Nõuk. Juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28.aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Nätsi raba" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Nätsi raba"
asub Lihula rajoonis Koonga k\n. piires. Keeluala pindala on
ca 1650 ha.
2. Keeluala ülesandeks on ürgse Lääne-Eesti
tüüpi rabamassiivi ja sealsete taime- ja loomakoosluste
säilitamine
looduslikena ja nende edaspidise arengu jälgimise
võimaldamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraided), kuivendustööd, turbavõtmine,
igasugune ala
loodusliku ilme rikkumine ja jahipidamine kogu aasta
vältel.
4. Raba ümbritsevate piirdekraavide puhastamine on
lubatud.
5. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine
või muude biotehniliste abinõude rakendamine
võib toimuda Eesti
NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset
reguleerivatele
määrustele ja eeskirjadele.
Lisa nr. 16
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botanilis-zooloogilise keeluala
"Muraka raba" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Muraka raba" asub
Kohtla-Järve linna Maidla k/n, Jõhvi rajooni
Mäetaguse k/n ja Tudulinna k/n ning Rakvere rajooni Oonurme
k/n piires.
Keeluala pindala on ca 8300 ha.
2. Keeluala ülesandeks on ürgse Ida-Eesti
tüüpi rabamassiivi ja sealsete taime- jaloomakoosluste
säilitamine
looduslikena ja nende edaspidise arengu jälgimise
võimaldamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraied), kuivendustööd, turbavõtmine, ala
igasugune
loodusliku ilme rikkumine ja jahipidamine kogu aasta
vältel.
4. Raba ümbritsevate piirdekraavide rajamine võib
toimuda Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valistuse loal.
5. Keeluala piiridesse jäävate
põllumajanduslike kõlvikute (niidud ja
õue-aiamaad) kasutamine jääb endiseks.
6. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine
või muude biotehniliste abinõude rakendamine
võib toimuda Eesti
NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset
reguleerivatele
määrustele ning eeskirjadele.
Lisa nr. 17
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Looduskaitse kvartal Järvseljal" kaitse
korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Looduskaitse
kvartal Järvseljal" asub Räpina rajoonis ja hõlmab
EPA
õppe- ja Katsemetsamajandi kvartali nr. 226, pindalaga 19
ha.
2.Keeluala ülesandeks on säilitada seal kasvavat metsa
looduslikuna ja võimaldada jälgida ning tundma
õppida selle
edasist arengut inimese poolt mõjustamata looduslikus
olukorras.
3. Looduskaitse kvartalil on keelatud igasugune metsa kasutamine
ja muu taimkatte rikkumine, surnud ja
tuulemurtud puude koristamine, karjatamine,
maaparandustööd ja jahipidamine kogu aasta
vältel.
Lisa nr. 18
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Virussaare rabasaar" kaitse korraldamise
eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Virussaare
rabasaar" asub Pärnu linna piirkonnas Maima rabas.
Keeluala
pindala on ca 42 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada seal kasvavat
lehtmetsa, selle alustaimestikku ja loomastikku.
3. Keelualal on keelatud metsa igalaadne kasutamine, loomade
karjatamine, taimede kogumine, maaparandustööd
ja ala ülesharimine ning jahipidamine kogu aasta
vältel.
4. Keelualal on lubatud heina niitmine.
5. umbruskonda ohustavate röövlindude ja
röövloomade hävitamine on lubatud Eesti NSV
Ministrite Nõukogu
juures asuva Looduskaitse Valitsuse loal, kooskõlas
kehtivate jahieeskirjadega.
6. Arheoloogilisi kaevamisi keelualal võib teostada
ainult Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse
Valitsuse loal.
Lisa nr. 19
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Virtsu-Laelatu-Puhtu" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zoologiline keeluala
"Virtsu-Laelatu-Puhtu" asub Lihula rajoonis, Hanila ja Karuse k/n
piires ja
hõlmab Virtsu ümbruse rannikulähedase
territooriumi, merelahed ja saared üldpindalaga ca 4900
ha.
2. Keeluala põhiülesandeks on tagada lindudele
ohutud rände- ja pesitsemistingimused ning luua
võimalusi
üleliidulise tähtsusega ornitoloogilisteks vaatlusteks
ja uurimisteks; Laelatus ja Puhtulaiul peale eelnimetatu
säilitada
sealseid liigirikkaid taimekooslusi.
3. Keelualal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel,
roo- ja rohupõletamine 1. aprillist kuni 1. septembrini
ning
kalapüük ja inimeste liikumineRame lahes lähemal
kui 100 m linnukolooniatest ja lähemal kui 200 m
ülesseatud
linnupüünistest.
4. Kahjulike röövloomade ja -lindude hävitamine
või muude biotehniliste abinõude rakendamine
võib toimuda Eesti
NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse
Valitsuse loal, vastavalt jahipidamist ja looduskaitset
reguleerivatele
määrustele ning eeskirjadele.
5. Laelatu puisniidul, Mõisa-, Kase- ja Heinlahe
vahelisel 155 ha suurusel maa-alal on keelatud puude raiumine
(välja
arvatud sanitaarraied), taimede kogumine, karjatamine, ala
ülesharimine või selle üldine muutmine. Niitmine
on lubatud.
6. Puhtulaiu salulehtmetsas on keelatud metsa raiumine
(välja arvatud sanitaarraie kahjurite massilise leviku
tõkestamiseks), kasvavate puude rikkumine, mahalangenud
puude kõrvaldamine metsast ja karjatamine. Niitmine
võib
toimuda ainult nendel kohtadel, kus seda varematel aastatel on
teostatud.
Lisa nr. 20
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Abruka saare salulehtmets" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Abruka saare
salulehtmets" asub Kingissepa rajoonis Kuressaare k/n-s ja
hõlmab Saaremaa Metsamajandi Sõrve metskonna
kvartalid nr. 131 ja 133.
Keeluala pindala on 103 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Abruka saare
salulehtmetsa, selle alustaimestikku ja loomastikku.
3. Keelualal on keelatud metsa igalaadne kasutamine,
karjatamine, taimede kogumine, maaparandustööd ja ala
ülesharimine ning jahipidamine kogu aasta vältel
(Välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine organiseeritud
korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega.
4. Heina niitmine võib toimuda selleks varematel aastatel
kasutatud kohtadel.
5. Põllumajanduslike kõlvikute kasutamine keeluala
piirides jääb endiseks.
Lisa nr. 20
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Abruka saare salulehtmets" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Abruka saare
salulehtmets" asub Kingissepa rajoonis Kuressaare k/n-s ja
hõlmab Saaremaa Metsamajandi Sõrve metskonna
kvartalid nr. 131 ja 133.
Keeluala pindala on 103 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on säilitada Abruka saare
salulehtmetsa, selle alustaimestikku ja loomastikku.
3. Keelualal on keelatud metsa igalaadne kasutamine,
karjatamine, taimede kogumine, maaparandustööd ja ala
ülesharimine ning jahipidamine kogu aasta vältel
(Välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine organiseeritud
korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega.
4. Heina niitmine võib toimuda selleks varematel aastatel
kasutatud kohtadel.
5. Põllumajanduslike kõlvikute kasutamine keeluala
piirides jääb endiseks.
Lisa nr. 21
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilis-zooloogilise keeluala
"Mihkli tammik" kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaanilis-zooloogiline keeluala "Mihkli tammik" asub
Lihula rajooni Koonga k/n piires, hõlmates Pärnu
Metsamajandi Audru metskonna kvartalid nr. nr. 5, 6 ja 7.
Keeluala pindala on ca 91 ha.
2. Keeluala ülesandeks on Eesti NSV-s vähe levinud,
möödunud kliimaperioodidest pärineva hiistammiku,
selle
alustaimestiku ja loomastiku säilitamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraied), loomade karjatamine, ala ülesharimine
või
selle üldilme muutmine ja jahipidamine kogu aasta
vältel (välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine
organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega).
4. Keeluala piirides on lubatud käsitsi heinaniitmine.
5. Põllumajanduslike kõlvikute kasutamine keeluala
piires jääb endiseks
Lisa nr. 22
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Tagamõisa puisniit"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaaniline keeluala "Tagamõisa puisniit" asub
Kingissepa rajoonis Kihelkonna k/n piires. Keeluala pindala
on ca 130 ha.
2. Keeluala ülesandeks on Tagamõisa liigirikka
tamme-puisniidu taimekoosluste säilitamine ja nende edasise
arengu
jälgimise võimaladamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraied ja puisniidu puhastamine võsast Eesti NSV
Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse
eriloal), karjatamine, taimede kogumine, ala ülesharimine
või
selle üldilme muutmine ja jahipidamine kogu aasta
vältel) välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine
organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega).
4. Niitmine keelualal on vajalik.
Lisa nr. 23
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Halliste puisniit"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" asub
Vändra rajooni Tori k/n ja Viljandi rajooni Kõpu k/n
piires.
Keeluala pindala on ca 265 ha.
2. Keeluala ülesandeks on Halliste jõeluhal kasvava
omapärase tamme-pärna-saare puisniidu säilitamine ja
sealsete
taimekoosluste edasise arengu jälgimise
võimaldamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraied), karjatamine, taimede kogumine, ala
ülesharimine või selle üldilme muutmine ning
jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud
röövloomade ja -lindude
hävitamine organiseeritud korras kooskõlas
jahipidamise eeskirjadega).
4. Niitmine keelualal on vajalik.
Lisa nr. 24
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Koiva puisniit"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaaniline keeluala "Koiva puisniit" asub Valga
rajoonis Taheva k/n piires kahe eraldi osana. Keeluala
pindala on ca 170 ha.
2. Keeluala ülesandeks on Koiva-äärse
botaaniliselt ainulaadse tammepuisniidu, kaldavõsastiku ja
kuivade kinkude
ning nõlvade taimekoosluste säilitamine ning nende
edasise arengu jälgimise võimaldamine.
3. Keelualal on keelatud puude raiumine (välja arvatud
sanitaarraied), karjatamine, taimede kogumine, ala
ülesharimine või selle üldilme muutmine ning
jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud
röövloomade ja -lindude
hävitamine organiseeritud korras ja kooskõlas
jahipidamise eeskirjadega).
4. Niitmine keelualal on vajalik
Lisa nr. 25
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku botaanilise keeluala "Harku dendropark"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik botaaniline keeluala "Harku dendropark" asub Keila
rajoonis Harku k/n piires. Keeluala pindala on
ca 45 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on endise Harku mõisa pargi
ja selle lähema ümbruse baasil välja kujundada
Tallinna
töötajatele kergesti juurdepääsetav
liigirikas dendropark, kus viiakse läbi ulatuslikult
võõrpuuliikide aklimatiseerimist.
3. Keelualal on puude raiumine (välja arvatud sanitaarraied
ja juhud, mis osutuvad vajalikeks pargi
rekonstrueerimisel), okste murdmine, kasvavate puude ja
põõsaste vigastamine, taimede kogumine ja
murdmine,
karjatamine, igasugune risu ja prahi mahaloopimine, pargis
asuvate tiikide reostamine, jalakäijate ja sõidukite
liikumine
väljaspool selleks ettenähtud teid, masinate parkimine
väljaspool selleks ettenähtud parkimiskohti,
etikettide
ja muude tähiste kohalt tõstmine või
rikkumine.
Lisa nr. 26
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva
Looduskaitse Valitsuse juhataja
28. aprilli 1959.a. käskkirja nr. 36 juurde
Riikliku ornitoloogilise keeluala "Linnulaht"
kaitse korraldamise eeskiri
1. Riiklik ornitoloogiline keeluala "Linnulaht" asub Kingissepa
rajoonis Kuressaare k/n piires. Keeluala pindala on
ca 335 ha.
2. Keeluala eesmärgiks on taastada ja säilitada
naerukajakate pesitsusala, kindlustada teistele veelindudele
(punapeavart, tuttpütt jt.) pesitsusvõimalused ning
kindla keelureõiimi kehtestamisega luua võimalusi
kühmnokk-luige
reaklimatiseerimiseks.
3. Keelualal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel
(välja arvatud röövloomade ja -lindude
hävitamine
organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise
eeskirjadega), linnumunade kogumine, vete reostamine, veepinna
alandamine ja muul viisil ala looduslike tingimuste muutmine, 1.
aprillist -- 1. septembrini roo niitmine ning roo ja rohu
põletamine ning 15. aprillist kuni 1. augustini
kalapüük ja inimeste viibimine 100 m kaugusel Linnulahe
veepiirist.
4. Keeluala piirides asuvate põllumajanduslike
kõlvikute kasutamine jääb endiseks.
|