Kaitse eesmärgi kirjeldus | Kaitseala eesmärk on kaitsta:
1) allikaid, allikalisi alasid ja karstivorme, sealhulgas maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi;
2) soo- ja metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike;
3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*)3, jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
4) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja saarmas (Lutra lutra);
5) kaitsealuseid taimeliike kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata ssp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning nende elupaiku;
6) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need on must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), rohunepp (Gallinago media), musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), laanepüü (Bonasa bonasia), sookurg (Grus grus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja öösorr (Caprimulgus europaeus). |
Iseloomustus | Unikaalne maa-aluste jõegede võrgustik. Tegemist on loodusliku nitraaditundliku alaga ehk avatud karstiga. Kartsialal voolab kaheksa maa-alust jõge, millest kuus avaneb Paekna allikajärves. Salajõgede kohal esinevad orud, nõod, järved, kurisud ja allikad moodustavad huvitava karstimaastiku. Nabala karstialaga on seotud neli suuremat jõge - Keila, Vääna, Pääsküla ja Pirita. Piirkonna suuremad karstialad - Nabala, Kuimetsa, Tuhala - on maa-aluste vooluteedega üksteisega seotud. Toitealaks on Mahtra soostik. Nabala karstiala kuulub Ülemiste järve vesikonda. |