Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| Ürglooduse objekt: Paistevälja - Jalgsema kasrtinõod | Väljad: peida
,kuva
|
|
| Kaitsealune ala | Jalgsema hoiuala (KLO2000118) |
| Nimi | Paistevälja - Jalgsema kasrtinõod |
| Asukohakirjeldus | Paistevälja ja Jalgsema küla vahel. |
| Kaitse | Võtta kaitse alla. Hoida looduslikus seisundis, mitte
risustada ega reostada. Asub Pandivere Veekaitsealal.
2005. aastast on kaitsealune. |
| Kirjandus | Heinsalu, Ü. Karstijärvikud Eestis. - Eesti Loodus, 1979, 10.
Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994.
Koost. H. Kink, I. Tamm. 63 lk. |
| Iseloomustus | Esineb neli piklikku suletud nõgu, sügavusega kuni 3 m,
neist 3 moodustavad ahela. Kasutatakse heina- ja karja-
maana. Suurim on Paistevälja nõgu pikkusega üle 1 km.
Paistevälja ja Jalgsema nõos esineb karstilehtreid ja -lohke
sügavusega kuni 1 m. Pinnakatte paksus ulatub 2 m-ni,
selle all on Tamsalu lade. Kevadel tõuseb nõgudes
põhjavesi maapinnale karstivormide kaudu ja moodustuvad
madalaveelised järvikud. Need püsivad umbes hainaajani.
Põhjavee taseme alanedes järvikud kaovad. Nad esinevad
ka vihmasel sügisel.
Paistevälja nõo idaserval kasvab umbes 100 aastane loo-
duskaitse alla võetud kask, mis on 17 m kõrge. Selle kohta
on rahvajutte. Puu on seotud kirjanik Ansomardiga. |
| Koostanud | Ü. Heinsalu |
| Seisund | Rahuldav. Ajutise järve vee koostist mõjutas hajareostus
ja lähedased farmid. |
| Tähtsus | Teaduslik, ökoloogiline, maastikuline, õppeotstarbeline,
kultuurilooline, rekreatiivne. Ajutist veekogu kasutavad
linnud; varasuvel kasutatakse seda supluskohana. |
| Uuritus | Andmeid on Eesti TA Geoloogia Instituudis. |
| Loodusobjekt | Karstivorm |
|
| Ürglooduse objekti kohanimi | Järva maakond, Järva vald, Jalgsema küla |