Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Paistevälja - Jalgsema kasrtinõod | ||
| Loodusobjekt | Karstivorm | ||
| Kaitsealune ala | Jalgsema hoiuala (KLO2000118) | ||
| Asukohakirjeldus | Paistevälja ja Jalgsema küla vahel. | ||
| Iseloomustus | Esineb neli piklikku suletud nõgu, sügavusega kuni 3 m, neist 3 moodustavad ahela. Kasutatakse heina- ja karja- maana. Suurim on Paistevälja nõgu pikkusega üle 1 km. Paistevälja ja Jalgsema nõos esineb karstilehtreid ja -lohke sügavusega kuni 1 m. Pinnakatte paksus ulatub 2 m-ni, selle all on Tamsalu lade. Kevadel tõuseb nõgudes põhjavesi maapinnale karstivormide kaudu ja moodustuvad madalaveelised järvikud. Need püsivad umbes hainaajani. Põhjavee taseme alanedes järvikud kaovad. Nad esinevad ka vihmasel sügisel. Paistevälja nõo idaserval kasvab umbes 100 aastane loo- duskaitse alla võetud kask, mis on 17 m kõrge. Selle kohta on rahvajutte. Puu on seotud kirjanik Ansomardiga. | ||
| Tähtsus | Teaduslik, ökoloogiline, maastikuline, õppeotstarbeline, kultuurilooline, rekreatiivne. Ajutist veekogu kasutavad linnud; varasuvel kasutatakse seda supluskohana. | ||
| Seisund | Rahuldav. Ajutise järve vee koostist mõjutas hajareostus ja lähedased farmid. | ||
| Kaitse | Võtta kaitse alla. Hoida looduslikus seisundis, mitte risustada ega reostada. Asub Pandivere Veekaitsealal. 2005. aastast on kaitsealune. | ||
| Uuritus | Andmeid on Eesti TA Geoloogia Instituudis. | ||
| Kirjandus | Heinsalu, Ü. Karstijärvikud Eestis. - Eesti Loodus, 1979, 10. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. 1994. Koost. H. Kink, I. Tamm. 63 lk. | ||
| Koostanud | Ü. Heinsalu | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Järva maakond, Järva vald, Jalgsema küla | ||