Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1994.10.24 VV määrus nr 384 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala põhimääruse kinnitamine (kehtetu)Väljad: peida ,kuva
Vastu võetud24.10.1994
RekvisiitRT I 1994, 73, 1286
Kehtib kuni27.08.2006
PealkiriVV määrus nr 384
Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala põhimääruse kinnitamine (kehtetu)
Sisu

Eesti Vabariigi Valitsuse

määrus

24. oktoobrist 1994.a. nr. 384

Tallinn, Toompea

Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala

põhimääruse kinnitamine

Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud "Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala põhimäärus".

2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Valitsuse 27. detsembri 1989.a. määruse nr. 426 "Lääne-Eesti saarestiku

biosfääri kaitseala moodustamise kohta" (ENSV Teataja 1990, 2, 31) punkti 2 alapunkt 2.

Peaminister Mart LAAR

Keskkonnaminister Andres TARAND

Riigisekretär ulo KAEVATS

_________________________________________________________________

Kinnitatud

Vabariigi Valitsuse

24. oktoobri 1994.a.

määrusega nr. 384

LÄÄNE-EESTI SAARESTIKU BIOSFÄÄRI KAITSEALA

PõHIMÄÄRUS

I.uldsätted

1. Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala (edaspidi - biosfääri kaitseala) kui teaduslik programmiala on

moodustatud uRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) rahvusvahelise programmi "Inimene ja

biosfäär" alusel Eesti NSV Valitsuse 27. detsembri 1989.a. määrusega nr. 426 (ENSV Teataja 1990, 2, 31).

2. Biosfääri kaitseala ülesandeks on looduskomplekside säilitamine, orienteerudes säästvale ja alalhoidlikule

looduskasutusele ning tuginedes teadusuuringutele ja uuendustele looduskaitse, keskkonnaseire,

regionaalplaneerimise ning koolituse ja väljaõppe valdkonnas.

3. Biosfääri kaitseala tegevuses arvestatakse kohalike elanike huve.

4. Biosfääri kaitseala pindala on 1 560 078 ha, mille hulka kuulub 403 778 ha maismaad Läänemaal Vormsi saarel,

Hiiumaal ja Saaremaal ning 1 156 300 ha neid maismaa-alasid ümbritsevat mereakvatooriumi.

5. Biosfääri kaitseala jaguneb kolmeks piirkonnaks, mis asuvad Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsi saarel. Piirkondade

tööd korraldavad biosfääri kaitseala piirkondlikud keskused koostöös riigivalitsemisasutuste ning valla- ja

linnavalitsustega.

II. Biosfääri kaitseala keskuste ülesanded

6. Lähtudes käesoleva pähimääruse punktist 2 täidavad biosfääri kaitseala piirkondlikud keskused oma piirkonnas

järgmisi ülesandeid:

1) osalevad Lääne-Eesti saarestiku looduse ja loodusvarade kaitse korraldamise kavade väljatöötamises;

2) korraldavad biosfääri kaitseala tuumalade ja loodusobjektide kaitset;

3) töötavad välja keskkonnaseire programmi ja koordineerivad selle realiseerimist;

4) osalevad regionaalplaneerimises;

5) arendavad loodusharidust;

6) levitavad looduskaitse- ja keskkonnakaitsealast teavet;

7) reguleerivad turismi, lähtudes looduse taluvuspiiridest;

8) kaasavad kohalikke elanikke biosfääri kaitseala ülesannete täitmisele;

9) propageerivad traditsioonilisi majandamisvorme, töötavad välja saarte eripära ning taluvuspiire arvestavaid

looduskasutuse ja -kaitse normatiive ning esitavad pädevatele asutustele ettepanekuid nende rakendamise kohta.

III. Teadustöö korraldus

7. Biosfääri kaitseala tegutseb rahvusvahelise programmi "Inimene ja biosfäär" raames, millest lähtudes

arendatakse välja vastava teadusinfo kogumise ja säilitamise kord.

8. Teaduslike ülesannete lahendamiseks võib biosfääri kaitseala piirkondlike keskuste juurde moodustada ajutisi

töögruppe ja/või nõukogusid ning kasutada väljatöötatud projektide realiseerimiseks rahvusvaheliste organisatsioonide

poolt antavat tehnilist ja finantsabi.

9. Biosfääri kaitseala teadustöö plaani esitab Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks kaitseala programmijuht

(edaspidi - programmijuht) vastavalt keskuste direktorite ettepanekutele.

IV. Biosfääri kaitseala kaitse korraldamine

10. Biosfääri kaitseala koosneb:

1) tuumaladest, mis on piirkonnale iseloomulikud ja unikaalsed alad, mida hoitakse võimalikult muutumatus seisundis.

Tuumaladel võib olla erineva kaitsekorraldusega piirkondi: loodusreservaate, sihtkaitse- või piiranguvööndeid;

2) puhveraladest, mis ümbritsevad tuumalasid või külgnevad nendega. Puhveraladel võib olla sihtkaitse- või

piiranguvööndeid;

3) üldvööndist, mis on väljaspool tuum- ja puhveralasid asuv kaitseala üldkasutatav osa.

11. Biosfääri kaitseala piirkondlikud keskused koostavad koos vastavate maavalitsustega biosfääri kaitseala

tsoneerimiskava ja kaitse-eeskirja, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

12. Biosfääri kaitseala tsoneerimiskavas määratakse tuum- ja puhveralade ning üldvööndi piirid, samuti seire-ja

teadusuuringute kohad.

13. Biosfääri kaitseala funktsioneerimise tagavad piirkondlikud keskused koostöös programmijuhi,

Keskkonnaministeeriumi ja vastavate maavalitsustega.

14. Kaitse-eeskirjade täitmiseks ning avaliku korra tagamiseks biosfääri kaitsealal teevad piirkondlikud keskused

koostööd looduskaitse järelevalveorganite ja kohaliku politseiga.

V. Biosfääri kaitseala juhtimine ja finantseerimine

15. Biosfääri kaitseala administratsioon koosneb kolmest juriidilise isiku õiguses olevast piirkondlikust keskusest, mis

asuvad Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Piirkondlikke keskusi juhivad direktorid, keda võtab tööle

keskkonnaminister. Keskuste tööd koordineerib programmijuht.

16. Biosfääri kaitseala administratsiooni nõuandvaks organiks on biosfääri kaitseala nõukogu, mille koosseisu

kinnitab keskkonnaminister. Nõukogu liikmeteks on: programmijuht, kolme piirkondliku keskuse direktorid, Hiiu,

Lääne ja Saare maavalitsuse esindajad, Keskkonnaministeeriumi ning Kultuuri- ja Haridusministeeriumi, teadusasutuste,

valla- ja linnavalitsuste ning asjaomaste organisatsioonide esindajad.

17. Biosfääri kaitseala nõukogu nõustab ka Keskkonnaministeeriumi biosfääri kaitseala arendamise,

järelevalve ja tegevusplaanide finantseerimise küsimustes.

18. Biosfääri kaitseala administratsiooni juurde võib vajaduse korral moodustada töörühmi või komisjone.

19. Biosfääri kaitseala tegevust koordineerib programmijuht, kelle vätab tööle keskkonnaminister.

Programmijuht:

1) on Keskkonnaministeeriumi esindaja UNESCO programmis "Inimene ja biosfäär";

2) vahendab Keskkonnaministeeriumi ja piirkondlikke keskusi organisatsioonilistes küsimustes;

3) koordineerib piirkondlike keskuste tegevusplaanide koostamist ja finantseerimist;

4) korraldab biosfääri kaitseala kui terviku funktsioneerimist;

5) esindab biosfääri kaitseala nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil;

6) kontrollib, kuidas piirkondlikud keskused täidavad neile pandud ülesandeid;

7) nõustab keskkonnaministrit piirkondlike keskuste direktorite töölevõtmise ja töölt vabastamise küsimustes.

20. Biosfääri kaitseala piirkondliku keskuse direktor:

1) korraldab keskuse rahaliste vahendite kasutamist vastavalt eelarvele;

2) võtab tööle ja vabastab töölt piirkondliku keskuse töötajaid, täidab tööandja kohustusi, kinnitab töösisekorra

eeskirjad ja töötajate ametijuhendid;

3) moodustab vajaduse korral piirkondliku keskuse juurde ajutisi töögruppe ja komisjone;

4) esindab biosfääri kaitseala piirkondlikku keskust nii kodu- kui välismaal;

5) korraldab biosfääri kaitseala pähiülesannete täitmist oma piirkonnas;

6) esitab programmijuhile aruandeid;

7) kasutab säästlikult piirkondliku keskuse vara;

8) programmijuhi või Keskkonnaministeeriumi volitusel esindab biosfääri kaitseala nii kodu- kui välismaal.

21. Biosfääri kaitseala tegevust finantseeritakse riigieelarvest ning sihteraldistest ja muudest vahenditest.

22. Biosfääri kaitseala tegevust kontrollib Keskkonnaministeerium. Siserevisjoni tegemist korraldavad

piirkondlike keskuste direktorid ja programmijuht. Biosfääri kaitseala on aruandekohustuslik Keskkonnaministeeriumi

ees.

23. Biosfääri kaitseala reorganiseerib või likvideerib Vabariigi Valitsus keskkonnaministri ettepanekul.

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1994_24okt_nr73_art1286 (pdf, 0,3 MB)