Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kaisma järved ja sooVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKaisma hoiuala (KLO2000245)
NimiKaisma järved ja soo
AsukohakirjeldusPärnu maakonna pôhjaosas, Järvakandist 10 km edelas.



( LKR: 28.02.1998, 16:37:47 )
( LKR: 17.04.1998, 13:20:58 )
Kaitse<KAITSE>
Kaitse puudub. Soovitav anda maastikukaitseala staatus, ka veesäilitusala.

Märkus: Tänapäeval Kaisma hoiuala koosseisus.

( LKR: 28.02.1998, 16:39:02 )
Kirjandus<KIRJANDUS>

Eesti järved, 1968. Toim. A. Mäemets. Tallinn.
Eesti loodus, 1996. Koost. A. Raukas. Tallinn.
Eesti turbavarud, 1992. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.
Orru, M. 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, lk. 130.
Orru, M., Shirokova, M., Veldre, M., Ramst, R. 1986. Pärnu rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Keila, Eesti Geoloogiafond.
Simm, H. 1975. Eesti pinnavete hüdrokeemia. Tallinn.
Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus, 1984. Koost. A. Loopmann. Eesti NSV TA Tallinna Botaanikaaed. Tallinn, lk. 58-59, 122-123.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Kaisma järve abs. kôrgus on 35,7 m, pindala 140,4 ha, keskmine sügavus 1,25 m. Jäänukjärv, mis moodustus Joldiamere staadiumil. Kaldad turbased, pôhja-, kirde- ja idakaldal mineraalpinnas, suuri rändkive. Toitub Kaisma rabast järve suubuvate kraavide veest ja pôhjaallikatest (eriti järve loodeosas). Pôhjaallikate vesi pärineb osaliselt Linnamaa karstialal ja Järvakandi piirkonnast neeldunud veest. Väljavool on läbi Kaisma Väikejärve Enge jôkke. Kuigi järve ümbritseb raba, on järve vesi aluseline (pH=8,5-8,6) ja sisaldab mineraalaineid (HCO3 146-169 mg/l). Järv kuulub Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkonda. Suurjärve pôhi on liivane, Väikejärvel paene. Väetiseks sobiva järvemuda reservvaru on 235 tuh. t.
Järvi ümbritseb Kaisma soo üldpindalaga 1723 ha. Levib madalsoo- (1096 ha), raba-sega- (117 ha) ja rabalasund (510 ha); toitub survelisest pôhjaveest ja sademetest, eesvooluks on Nurtu ja Enge jôgi. Tekkis veekogu soostumisel, turba lamamiks savi, liiv, aleuriit, kohati levib kuni 0,6 m paksune järvemuda. Turba paksus on kuni 5,8 m. Soo servaaladel kasvab madalsoomets, Kulna oja lammil on lage tarnasoo, pôhjaosas levib laugasterikas lageraba, mida ääristab puisraba. Soos on 19 ha mineraalmaasaari.
Soo asub tundliku veerezhiimiga alal, sellest kagupool esineb karsti. Kaisma soo ning Suur- ja Väikejärv moodustavad teaduslikult huvitava pôhjaveelise toitumisega maastikulise terviku. Eriti "ôrn" on inimtegevuse suhtes Suurjärve pôhja- ja loodeosa ning Väikejärv.
KoostanudKoostanud:H. Kink
08.11.1996
E. Andresmaa
(LKR: 28.02.1998, 16:38:04 )
(LKR: 17.04.1998, 13:22:03 )
SeisundInimtegevusest vähe môjustatud.



( LKR: 28.02.1998, 16:38:42 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, veekaitseline.
Uuritus<UURITUS>
Eesti Geoloogiakeskuse turbavarude otsingu- ja otsingu-hinnangulised tööd Pärnu maakonnas aastatel 1983-1986 ning täiendavad uuringud 1987-1989.a.
Ülevaatus: 1996.a.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kaisma küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Metsavere küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Pööravere küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Rahkama küla