ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Boros schneideri (männisinelane)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kBoros schneideri
Nimi eesti kmännisinelane
RühmPutukad
KaitsekategooriaII kategooria
KirjeldusMännisinelane (Boros schneideri) on II kaitsekategooria liik ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohustatud seisus. Männisinelane on keskmist mõõtu 10-15 mm pikkune mardikas. Tema kitsas-piklik keha on üleni läikivalt tume- või mustjaspruun. Tal on iseloomulikult suur pea ning sellest pisut pikem ümardunud eesselg. Viimasel hakkavad silma hästi eristuv lame kesknõgu ning kaks vähem märgatavat külglohukest. Kattetiibade õmblus on keskosast tagapool vaostunud, muus osas aga kattetiivad viirgudeta ja siledad. Pea ja eesselg on jämeda, kattetiivad aga peene ja hõreda punkteeringuga. Oluline erisus kujult ja värvuselt sarnastest liikidest: männisinelasel pole karvastut.
Direktiivi lisadLoodusdirektiivi lisa II
Liigi ohustatuse hinnang4. Ohualdis (28.10.2017)
Ohutegurite kirjeldusPeamine ohutegur on sanitaar- ja lageraie männisinelase elupaigas, ennekõike põlistes ja vanades männikutes. Üldisemalt öeldes peitub oht metsade (männikute) ekstensiivse majandamise asendumises intensiivsega, sest tavalises majandusmetsas kohtab seda liiki harva. Just seetõttu on mardika populatsioonid märgatavalt taandunud nii Rootsis kui ka Soomes ning peaaegu hävinud Kesk-Euroopas (Mannerkoski, 2001). Puisniidu tammedel elupaiga leidnud mardikat ei soosi aga nende biotoopide vähesus ja jätkuv kahanemine. Üksikutel juhtudel võib seda mardikat ohustada vanade (surnud) kaskede kõrvaldamine.
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksMalluste LKA, Malluste skv. (KLO1102024)
Malluste looduskaitseala (KLO1000756)
Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076)
Männisinelase püsielupaik (KLO3000002)
Alutaguse rahvuspark (KLO1000669)
Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308)
Männisinelase püsielupaik (KLO3000079)


©2024 EELIS (6.1.29)