EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Liikide andmete kuvamine

Liik: Branta leucopsis (valgepõsk-lagle)

Väljad: peida ,kuva

Tüüp

Kaitsealune liik

Nimi ladina k

Branta leucopsis

Nimi eesti k

valgepõsk-lagle

Nimi inglise k

Barnacle Goose

Rühm

Linnud

Kaitsekategooria

III kategooria

Kirjeldus

Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on Eestis arvukas läbirändaja, kelle arvukus küünib kevaditi 190 000 - 200 000 linnuni. Sügisrändel peatuvate lindude arv on tunduvalt väiksem, jäädes 70 000 - 75 000 vahele. Üksikud lagled on teadaolevalt alates 1981. aastast ka Eesti väikesaartele pesitsema jäänud. Pesitsejate arvukuse tõus on nüüdseks peatunud 100-150 paari juures. Eestis pesitsevad valgepõsk-lagled talvituvad Hollandis ja Saksamaa läänerannikul. Liik on Eestis III kaitsekategooria all, kuid samas ka jahilind, seda eeskätt põllukahjustuste vältimise eesmärgil. Maailmas asuvad valgepõsk-lagle traditsioonilised elupaigad arktilises vöötmes. Kuni 1971. aastani pesitses liik vaid Gröönimaal, Novaja Zemljal ja Teravmägedes. Viimase viiekümne aastaga on liigi seisund paranenud ning pesitsusala on laienenud Hollandisse, Taani, Saksamaale ning enamikku Läänemeremaadesse. Valgepõsk-lagle kuulub looduskaitseseaduse kohaselt III kaitsekategooriasse ning seisundit pole Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel hinnatud.

Direktiivi lisad

Linnudirektiivi I lisa

Liigi ohustatuse hinnang

3. Väljasuremisohus (15.03.2019)

Ohutegurite kirjeldus

Eestis on olulisemad ohufaktorid suurenev pesitsusaegne häirimine, kurna ja poegade röövlus rebase, suurkajakate ja vareslaste poolt ning vanalindude murdmine merikotkaste poolt.

Liigi tegevuskava

Hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskava
Hanede TK 2021-2025

Pildid: peida ,kuva

Valgepõsk-lagle, autor: Tiina Topoleva, 04.10.2014

Valgepõsk-lagle, autor: Urve Malter, 28.04.2012

Valgepõsk-lagle, autor: Aarne Tuule, 07.10.2007

Valgepõsk-lagle, autor: Sirje Kuuder, 07.07.2010

Seosed: peida ,kuva

Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks