EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Liikide andmete kuvamine

Liik: Ophiogomphus cecilia (rohe-vesihobu)

Väljad: peida ,kuva

Tüüp

Kaitsealune liik

Nimi ladina k

Ophiogomphus cecilia

Nimi eesti k

rohe-vesihobu

Nimi inglise k

Green Snaketail

Rühm

Putukad

Kaitsekategooria

III kategooria

Kirjeldus

Rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) on Eestis III kategooria kaitsealune liik ning seda on nimetatud EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas. Eesti punase raamatu andmetel on liik puuduliku andmestikuga. Euroopas on rohe-vesihobu areaal lääne suunast ahenev. 2010. aastal avaldatud Euroopa kiilide punases nimestikus omistatakse talle staatus „elujõuline” (LC). Rohevesihobu levik Eestis on seotud talle sobivate veekogude olemasoluga. Kuna väikesi vooluveekogusid on rohkem Lõuna-Eesti künklikul maastikul ja Põhja-Eesti rannikul, siis on ka põhilised elupaigad nendel aladel. Elupaigas on liik sageli arvukas (Liigi tegevuskava eelnõu, M. Martin 2011).

Liigi ohustatuse hinnang

6. Soodsas seisundis (31.08.2017)

Ohutegurite kirjeldus

Nii nagu märgitud ka IUCN-i raportis, olulisi ohutegureid liigil ei ole ja maailmas tervikuna see liik ohustatud ei ole. Kuid Euroopas on olukord veidi teine. Viimastel aastakümnetel on liigi levila tunduvalt vähenenud ning Euroopa lääneosas ongi ta kadunud (Ibeeria poolsaar) või säilinud üksikute lokaalpopulatsioonidena nt Prantsusmaal (Dijkstra, 2006). Liik on kõige ohustatum vastse staadiumis. Liigile võib saatuslikuks saada veekogu reostumine, veekogude olemuse muutmine, näiteks õgvendamine, süvendamine või veetaseme muutmised (tammide ehitamine), mineraalse või orgaanilise hõljumirikka vee juhtimine vooluveekogusse. Ohuteguriks võib olla ka kobraste tegevus. Tammide ehitamisega väikestele ojadele muudavad nad oluliselt veerežiimi ja vee omadusi, näiteks temperatuur, ning seetõttu võivad sellised jõe lõigud muutuda liigile mittesobivaks.

Pildid: peida ,kuva

Rohe-vesihobu, autor: Olev Merivee, 07.08.2010

Seosed: peida ,kuva

Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks