Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Liikide andmete kuvamine
| |||
| Tüüp | Kaitsealune liik | ||
| Nimi ladina k | Carex rhynchophysa | ||
| Nimi eesti k | nokktarn | ||
| Rühm | Katteseemnetaimed | ||
| Kaitsekategooria | II kategooria | ||
| Kirjeldus | Nokktarn (Carex rhynchophysa) on 60-120 cm kõrgune mitmeaastane pikkade roomavate maa-aluste võsunditega taim. Lehed on rohirohelised, lamedad, kuni 1,5 cm laiad. Õisikus on 2-5 emaspähikut. Alumiste pähikute kandelehed on sama laiad kui varrelehed. Põisikud on kerajas-munajad, ahenevad järsult kahehambaliseks nokaks ja paiknevad pähikus rõhtsalt (Eichwald 1966, Leht 2010). Vegetatiivselt on nokktarn kõige sarnasem metskõrkjaga (Scirpus sylvatica), mõlemad on väga hea klonaalse paljunemisega ja moodustavad tihedaid kogumikke (enamasti üle 20 isendi). Mõlemal liigil on lai puhasroheline leht, kuid katsudes on metskõrkja leht pealtpoolt täiesti sile, nokktarnal aga kergelt konarlik (reljeefne). Sarnaselt laiad lehed on ka kraavtarnal (Carex pseudocyperus), kuid see liik ei moodusta tavaliselt nii suuri kogumikke kui nokktarn. Nokktarna õisik oma rõhtsalt paiknevate põisikutega on kõige enam sarnane pudeltarnale (C. rostrata). | ||
| Liigi ohustatuse hinnang | 2. Kriitilises seisundis (05.10.2017) | ||
| Ohutegurite kirjeldus | Kuivendamine, lageraie. Leiukoha veereziimi mõjutab tugevalt naabruses asuv kaevandus. | ||
| |||
| Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks | Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik (KLO3002702) | ||