| |||
Nimi | Nõva looduskaitseala | ||
On registriobjekt | Jah | ||
KKR kood | KLO1000660 | ||
Ala staatus | kaitsealune | ||
Tüüp | looduskaitseala | ||
Maismaa pindala (ha) | 2327,3 | ||
Siseveekogude pindala (ha) | 62,6 | ||
On maksusoodustus | Jah | ||
Maastiku tüüp | rannamaastik | ||
Maastikulised väärtused | maastik | ||
Iseloomustus | Nõva looduskaitseala asub Lääne- ja Harjumaal Nõva, Noarootsi ja Padise vallas. Ala võeti kaitse alla 1985. aastal Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Kaitsealal esinevad liivikud, luited (rannavall kohati 10 m kõrgune) ja nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, madalsood, niidud ja puisniidud. Suuremad veekogud on kaitsealal Lepajõeauk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on ka üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel. Kaitseala pindala on 1876,6 ha. Nõva looduskaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine» Nõva taimestikukaitseala baasil. Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Anthus campestris, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia nigra, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pernis apivorus, Porzana porzana, Sterna paradisaea, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola. Läbirändajad: Branta leucopsis, Circaetus gallicus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Haliaeetus albicilla, Sterna caspia. Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Eptesicus nilssoni, Plecotus auritus, Bufo calamita, Lacerta agilis, Rana arvalis. Kaitsealune taimeliik: Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998) Turism: 1 vaatetorn, telkimiskoht, 3 puhkekohta, 3 lõkkekohta | ||
Kaitse eesmärgi kirjeldus | Nõva looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada: 1) Loode-Eestile omast ranniku- ja luitemaastikku, looduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaiku. Need liigid on jõesilm (Lampetra fluviatilis), vingerjas (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra); 4) rändlinnuliike ning kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need on karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn (Picoides tridactylus), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis) ja metsis (Tetrao urogallus); 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV ja V lisas nimetatud liike ja nende elupaiku. Need liigid on põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), habelendlane (Myotis mystacinus), suurkõrv (Plecotus auritus), tiigikonn (Rana lessonae) ja apteegikaan (Hirudo medicinalis); 6) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), sale villpea (Eriophorum gracile), roomav öövilge (Goodyera repens), rand-seahernes (Lathyrus japonicus), harilik porss (Myrica gale), valge vesiroos (Nymphaea alba), väike vesiroos (Nymphaea candida), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), tume nokkhein (Rhynchospora fusca) ja lodukannike (Viola uliginosa); 7) kaitsealust seeneliiki liiv-maakeelt (Geoglossum arenarium) ja tema kasvukohti; 8) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on raudkull (Accipiter nisus), õõnetuvi (Columba oenas), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor), lõopistrik (Falco subbuteo) ja hoburästas (Turdus viscivorus). | ||
Andmed Keskkonnaportaalis: | Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ala kohanimi | Harju maakond, Lääne-Harju vald, Keibu küla Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Dirhami küla / Derhamn Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Elbiku küla / Ölbäck Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nõva küla Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Peraküla Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Rannaküla Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Riguldi küla / Rickul Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Rooslepa küla / Roslep Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Spithami küla / Spithamn Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tuksi küla / Bergsby Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Tusari küla Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Vaisi küla | ||
| |||
Ala või üksikobjekt asub rahvusvahelise tähtsusega aladel | Haapsalu-Noarootsi 3EE017 Nõva-Osmussaare loodusala EE0040201 Nõva-Osmussaare linnuala EE0040201 Nõva-Osmussaar EE045 | ||
Kaitsealuse ala või üksikobjekti veekogud | Riguldi rand VEE3203000 Peraküla peakraav VEE1103800 Spithami rand VEE3145000 Flyvae VEE2019700 Lepajõgi VEE1103500 Pumbuta järv VEE2019400 Väike-Toatse järv VEE2019100 Keibu laht VEE3144000 Nimi teadmata VEE2019720 Toatse järv VEE2019200 Veskijõgi VEE1103600 Dirhami laht VEE3202000 Keibu oja VEE1103400 Mustjärv (Peraküla Mustjärv) VEE2019000 Nimi teadmata VEE2019710 Pikane järv VEE2019500 Allikajärv (Peraküla Allikajärv) VEE2019300 Päliste kraav VEE1103702 Lepaauk VEE2018600 Nõva jõgi VEE1103700 | ||
Liigid, mis on kaitse eesmärgiks | Botaurus stellaris (hüüp) Halichoerus grypus (hallhüljes) Dianthus arenarius (nõmmnelk) Lutra lutra (saarmas) Dryocopus martius (musträhn) Pernis apivorus (herilaseviu) Glaucidium passerinum (värbkakk) Circus pygargus (soo-loorkull) Tringa glareola (mudatilder) Ciconia nigra (must-toonekurg) Agrimonia pilosa (karvane maarjalepp) Curruca nisoria (vööt-põõsalind) Tetrao urogallus (metsis) Grus grus (sookurg) Tetrastes bonasia (laanepüü) Lyrurus tetrix (teder) Circus aeruginosus (roo-loorkull) Caprimulgus europaeus (öösorr) Bubo bubo (kassikakk) Strix uralensis (händkakk) Lanius collurio (punaselg-õgija) Misgurnus fossilis (vingerjas) Lampetra fluviatilis (jõesilm) Buteo buteo (hiireviu) Petromyzon marinus (merisutt) Cottus gobio (võldas) Salmo salar (lõhe) Haliaeetus albicilla (merikotkas) | ||
Alal asuvad kaitsealused alad või üksikobjektid | Metskonna kivi (KLO4001344) Nõva LKA, Lepaaugu pv. (KLO1101724) Nõva LKA, Uuejõe skv. (KLO1101716) Nõva LKA, Dirhami pv. (KLO1101720) Nõva LKA, Keibu pv. (KLO1101722) Nõva LKA, Keibu skv. (KLO1101712) Nõva LKA, Mustjärve skv. (KLO1101717) Nõva LKA, Põõsaspea skv. (KLO1101715) Nõva LKA, Rooslepa skv. (KLO1101718) Nõva LKA, Peraküla skv. (KLO1101713) Nõva LKA, Liivanõmme pv. (KLO1101725) Nõva LKA, Lepajõe pv. (KLO1101723) Nõva LKA, Liivase pv. (KLO1101721) Nõva LKA, Roosta pv. (KLO1101728) Nõva LKA, Viiandilaane skv. (KLO1101719) Nõva LKA, Pikane skv. (KLO1101714) | ||
| |||
Kaitsekorra alus | Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrus nr 152 "Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri" | ||
Seotud dokument | Seletuskiri Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2017. a määrusele nr 152 "Nõva looduskaitseala kaitse-eeskiri" | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2009. a määrus nr 13 «Looduskaitseseaduse» alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku ... | ||
Seotud dokument | MAAMAKSUSEADUS (terviktekst) | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 10. augusti 2006. a korraldus nr 438 Maamaksu korrigeerimine Nõva maastikukaitsealal | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 10. augusti 2006. a määrus nr 186 Vabariigi Valitsuse 16. märtsi 1999. a määruse nr 98 «Maamaksu korrigeerimine Läänemaa Suursoo ja Nõva maastikukaitsealadel» kehtetuks tunnistamine | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2005. a määruse "Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri" SELETUSKIRI | ||
Seotud dokument | Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri (terviktekst) | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2005. a määrus nr 77 Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri | ||
Seotud dokument | Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine | ||
Seotud dokument | VV 08. juuni 1999. a määrus nr 183 Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määruse nr 120 "Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine" muutmine | ||
Seotud dokument | VV 16. märtsi 1999. a määrus nr 98 Maamaksu korrigeerimine Läänemaa Suursoo ja Nõva maastikukaitsealadel | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse 17. juuni 1997. a määrus nr 120 Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine | ||
Seotud dokument | Haapsalu raj.RSN TK otsus nr.216 Nõva taimestiku ajutise kaitseala kohta | ||
Seotud dokument | Haapsalu raj. TSN TK otsus nr 45 10.06.1959 Looduskaitse organiseerimisest Haapsalu rajoonis | ||
| |||
Kaitsekorralduskava | Pärandniitude tegevuskava | ||
Kaitsekorralduskava | Pärandniitude tegevuskava | ||
Kaitsekorralduskava | Nõva looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 | ||
Kaitsekorralduskava | Kaitstavate soode tegevuskava |