EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Liikide andmete kuvamine

Liik: Porzana porzana (täpikhuik)

Väljad: peida ,kuva

Tüüp

Kaitsealune liik

Nimi ladina k

Porzana porzana

Nimi eesti k

täpikhuik

Nimi inglise k

Spotted Crake

Rühm

Linnud

Kaitsekategooria

III kategooria

Kirjeldus

Täpikhuik (Porzana porzana) on stabiilse arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Täpikhuigu eelistatud elupaikadeks on mageveelised tiheda poolveeliste taimede kattega märgalad erineva või sesoonselt varieeruva vee sügavusega alla 15 cm. Madala arvukuse korral kohatakse täpikhuiku peamiselt roostikes ja nende servaaladel, kõrge arvukuse ja elupaikade vähesuse korral ka mitmesugustel heinamaadel. Pesitseda eelistab täpikhuik tihedas tarnastikus või roostikus, madal- ja siirdesoodes, niisketel niitudel, eutroofsete järvede kallastel jm. Aastatel 2003-2008 on Eestis hinnatud täpikhuigu pesitsusaegseks arvukuseks 1000-10 000 paari, seega võib arvukus väga suures ulatuses muutuda, kuid üldist trendi hinnatakse stabiilseks (Roostikulindude kaitse tegevuskava eelnõu, Eesti Ornitoloogiaühing, 2013).

Direktiivi lisad

Linnudirektiivi I lisa

Liigi ohustatuse hinnang

3. Väljasuremisohus (12.06.2019)

Ohutegurite kirjeldus

Ohuteguriks on Eesti tingimustes eelkõige soostunud ja lamminiitude, madalsoode ning roostikuservade kinnikasvamine. Täpikhuik ei ole luhtade pajustumise suhtes tõenäoliselt nii tundlik kui näiteks kahlajad, kuid lausvõsastumine muudab elupaiga ka selle liigi jaoks ebasobivaks. Kogu areaali ulatuses peetakse oluliseks ohuteguriks veetaseme muutumist, mille põhjusteks võivad olla nii märgalade muutmine inimese poolt kui ka kliimamuutused. Väikese tähtsusega ohuteguriteks võivad olla veel roostike intensiivne majandamine, rannikulõugaste puhastamine, röövlus, häirimine ja õhuliinid.

Seosed: peida ,kuva

Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks