EELIS

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Kolga lahe maastikukaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000495

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

maastikukaitseala, looduspark

Maismaa pindala (ha)

257,8

Siseveekogude pindala (ha)

4,9

On maksusoodustus

Jah

Iseloomustus

Kolga lahe maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu ja Jõelähtme vallas. Kaitseala on loodud 1991. aastal Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitseks. Kaitseala koosseisu kuulub 15 saart ja laidu. Suurimad neist: Pedassaar ja Rammu (ligi 100 ha), järgnevad Koipsi (34,0 ha), Umblu (1,6 ha), Allu (1,6 ha). Kaitseala kogupindala 1932,6 ha, millest maismaale jääb vaid 259 ha.

Kaitstav loomaliik: Halichoerus grypus. (Keskkonnaekspertiis, 1997)

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Kolga lahe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulikke maastikke ja kooslusi ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, rannikulõukad (1150*), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (2120), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kadastikud (5130), liigirikkad madalsood (7230) ning vanad loodusmetsad (9010*);
3) kaitsealuseid linnuliike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 20.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need on tutkas (Philomachus pugnax), veetallaja (Phalaropus lobatus), randtiir (Sterna paradisaea), jõgitiir (Sterna hirundo) ja väiketiir (Sterna albifrons);
4) kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on alk (Alca torda), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), liivatüll (Charadrius hiaticula), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), ristpart (Tadorna tadorna) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
5) rändlinnuliike ja nende elupaiku. Need on sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran (Phalacrocorax carbo) ja hahk (Somateria mollissima);
6) loomaliiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. See on hallhüljes (Halichoerus grypus);
7) kaitsealuseid taimeliike ja nende kasvukohti. Need liigid on rand-kirburohi (Polygonum oxyspermum), põhjatarn (Carex mackenziei), rootsi kukits (Cornus suecica), rand-seahernes (Lathyrus japonicus) ja roosa merikann (Armeria maritima subsp. elongata).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Harju maakond, Jõelähtme vald, Kaberneeme küla
Harju maakond, Jõelähtme vald, Koipsi küla
Harju maakond, Jõelähtme vald, Rammu küla
Harju maakond, Jõelähtme vald, Rohusi küla
Harju maakond, Kuusalu vald, Salmistu küla

Pildid: peida ,kuva

Pedassaare N-tipp, vaade edelast Foto: A. Laas, 1937 Eesti Loodus 4/1937