ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Arenaria interpres (kivirullija)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kArenaria interpres
Nimi eesti kkivirullija
Nimi inglise kRuddy Turnstone
RühmLinnud
KaitsekategooriaII kategooria
KirjeldusKivirullija (Arenaria interpres) on Eestis väikesearvuline pesitseja ja läbirändaja, harvem talvituja. Eestis pesitseb 150-250 paari, peamiselt mererannas ja laidudel. Kivirullija on II kaitsekategooria liik, mille seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Maailmas pesitseb kivirullija Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas, eelistatult tundras ning kuni mõne kilomeetri kaugusel veest. Liik talvitub põhjapoolkera lõunaosas ja peaaegu kogu lõunapoolkeral. Mõned esimese aasta linnud jäävad talvitumispaikadesse ka pesitsushooajal. Euroopas pesitseb kivirullijaid 34 000 - 81 000 paari.
Liigi ohustatuse hinnang2. Kriitilises seisundis (19.03.2019)
Ohutegurite kirjeldusLiigi pesitsuskohad on kergesti mõjutatavad kliimamuutustest: sagenenud tormid ning üleujutused võivad pesitsemise rikkuda. Ohuna on kirjeldatud ka muutuseid ökosüsteemis, millel on mõju liigi pesitsusedukusele - pesade läheduses asuvate ning varem kaitsvat mõju pakkuvate naerukajaka- ja tiirukolooniate arv ja suurus on vähenenud. Talvitusaladel ja rändeteedel võivad liiki negatiivselt mõjutada inimtekkelised muutused maastikus ja toiduahelas (nt. ehitustegevus, kalandus) (Ojaste 2018).
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksManija maastikukaitseala (KLO1000316)
Kolga lahe maastikukaitseala (KLO1000495)
Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340)
Hiiumaa laidude maastikukaitseala (KLO1000471)
Abruka hoiuala (KLO2000303)
Laidevahe looduskaitseala (KLO1000512)
Kastna maastikukaitseala (KLO1000572)
Vaindloo hoiuala (KLO2000037)
Võilaiu hoiuala (KLO2000337)
Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286)
Kura kurgu hoiuala (KLO2000316)
Väinamere hoiuala (Saare) (KLO2000339)
Vanamõisa lahe hoiuala (KLO2000048)
Vilsandi rahvuspark (KLO1000250)
Väikese väina hoiuala (KLO2000341)
Sorgu looduskaitseala (KLO1000627)
Väinamere hoiuala (Pärnu) (KLO2000300)
Matsalu rahvuspark (KLO1000300)
Väinamere hoiuala (Läänemaa) (KLO2000241)


©2024 EELIS (6.1.29)