EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Avaste looduskaitseala (KLO1000464)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Avaste looduskaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000464

Ala staatus

kaitsealune

Tüüp

looduskaitseala

Maismaa pindala (ha)

8838,9

Siseveekogude pindala (ha)

On maksusoodustus

Jah

Maastiku tüüp

loodusmaastik

Maastikulised väärtused

sookooslus

Mõjutegur

Soode kuivendamine ja turba võtmine

Iseloomustus

Avaste looduskaitseala asub Pärnumaal ja Raplamaal. Kaitseala on loodud 1981. a. Avaste soostiku kaitseks. Avaste soo omab nii geoloogilist, veekaitselist kui ökoloogilist väärtust, pakkudes elupaika mitmetele ohustatud liikidele sh kalju- ja merikotkale, rohunepile ja metsisele. Avaste soostikus on üks Eesti suuremaid madalsoo komplekse. Praegu kuuluvad kaitseala koosseisu veel Avaste soost kagu poole jäävad märjad sooniidud ning vanad loodusmetsad. Avaste soo lõunaosas Kurese külast 2,5 km põhja suunas asub muistne Soontagana maalinn, mida ümbritseb pärandkultuurmaastik: niidud ja kunagised taluasemed. Kaitseala pindala on 5252,6 ha.

Turism: ettevalmistatud puhkekohad ja vaatetorn Soontagana linnamäe ümbruses, matkarada.

II kat:
soohiilakas- Liparis loeselii
sookäpp- Hammarbya paludosa
kärbesõis- Ophrys insectifera
täpiline sõrmkäpp- Dactylorhiza incarnata

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Kaitseala kaitse-eesmärk on:
1) kaitsta, säilitada ja tutvustada ökosüsteemselt Avaste sood ja Kesu raba, neid ümbritsevaid metsi, pärandkooslusi ja -maastikke ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;
2) kaitsta ja taastada elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)3, sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) kaitsta järgmisi taimeliike ja nende elupaiku: kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), siberi võhumõõk (Iris sibirica), suur käopõll (Listera ovata), metsõunapuu (Malus sylvestris), harilik porss (Myrica gale), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) ja lodukannike (Viola uliginosa);
4) kaitsta liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ja rändlinnuliike ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väikepistrik (Falco columbarius), rohunepp (Gallinago media), merikotkas (Haliaeetus albicilla), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Tetrastes bonasia), mudatilder (Tringa glareola), mustsaba-vigle (Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), hoburästas (Turdus viscivorus), kanakull (Accipiter gentilis), hallõgija (Lanius excubitor) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Pärnu maakond, Lääneranna vald, Kibura küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Kurese küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Parasmaa küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Rootsi-Aruküla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Rumba küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Vastaba küla
Pärnu maakond, Lääneranna vald, Võhma küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Helenurme küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Naartse küla
Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Sõõrike küla
Rapla maakond, Märjamaa vald, Avaste küla
Rapla maakond, Märjamaa vald, Kesu küla
Rapla maakond, Märjamaa vald, Kojastu küla
Rapla maakond, Märjamaa vald, Naravere küla
Rapla maakond, Märjamaa vald, Ojapere küla
Rapla maakond, Märjamaa vald, Sääla küla

Pildid: peida ,kuva

Vaade Soontagana maalinnalt lõunasse Maaljasaart hakati taas niitma 1999.aastal