EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Ala andmete kuvamine

Kaitsealune ala või üksikobjekt: Puhatu looduskaitseala (KLO1000042)

Väljad: peida ,kuva

Nimi

Puhatu looduskaitseala

On registriobjekt

Jah

KKR kood

KLO1000042

Ala staatus

endine kaitsealune

Tüüp

looduskaitseala

Maismaa pindala (ha)

12679

Siseveekogude pindala (ha)

145,1

On maksusoodustus

Jah

Maastiku tüüp

soomaastik

Maastikulised väärtused

sookooslus

Iseloomustus

Puhatu looduskaitseala asub Ida-Virumaal Illuka vallas. 1967. a-l võeti kaitse alla Boroni jõe ürgorg, 1990. a-l loodi praeguse Puhtu LKA lõunaossa Permisküla taimestiku mikrokaitseala. Oma praegustes piirides on 1999. a-st. Loodud Puhatu soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide kaitseks. Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid Eestis. Koosneb Puhatu soost ning selle ümber koondunud mitmekümnest väiksemast soost. Ala suurimaks rikkuseks on sealne linnustik, I kategooria liikidest elavad seal näiteks merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ning rabakana (kas on sama mis rabapüü?) ja II kategooriast metsis, lisaks mitmed suurkiskjad. Samuti leidub Puhatu LKA-l mitmete kaitstavate taimede kasvukohti (ida-võsalill). Ala on oluline ka paljude liikide rändeteena. Kaitseala pindala on 12386,4 ha.

Kaitse eesmärgi kirjeldus

Puhatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta:
1) Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0);
3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), must-toonekurg (Ciconia nigra), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), sooräts (Asio flammeus), teder (Tetrao tetrix), tutkas (Philomachus pugnax), väikepistrik (Falco columbarius) ja välja-loorkull (Circus cyaneus);
4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja vingerjas (Misgurnus fossilis);
5) kaitsealuseid linnuliike hallõgijat (Lanius excubitor), heletildrit (Tringa nebularia), kanakulli (Accipiter gentilis), mudaneppi (Lymnocryptes minimus), mustsaba-viglet (Limosa limosa), rabapüüd (Lagopus lagopus), suurkoovitajat (Numenius arquata) ja väikekoovitajat (Numenius phaeopus) ning nende liikide elupaiku;
6) rändlinnuliike kiivitajat (Vanellus vanellus), sinikael-parti (Anas platyrhynchos), sõtkast (Bucephala clangula), tuttvarti (Aythya fuligula) ja viuparti (Anas penelope) ning nende liikide elupaiku.

Andmed Keskkonnaportaalis:

Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis
https://keskkonnaportaal.ee/...

Asukoht: peida ,kuva

Ala kohanimi

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla
Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla

Pildid: peida ,kuva

Boroni ürgmets Alutaguse Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1986