ENG
!
Andmed Statistika ja viited
Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid
Tagasiside
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.07.2021 (05.07.2021)


©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
lva.eelis.ee
veka.eelis.ee
Liikide andmete kuvamine

Liik: Lagopus lagopus (rabapüü)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kLagopus lagopus
Nimi eesti krabapüü
Nimi inglise kWillow Ptarmigan
RühmLinnud
KaitsekategooriaI kategooria
KirjeldusRabapüü (Lagopus lagopus) on Eestis väga haruldane liik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohustatud seisus ja kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rabapüü arvukus on tugevasti vähenenud ligikaudu saja aasta jooksul ja liiki ohustab väljasuremine. Rabapüü arvukus Eestis on oluliselt kahanenud: 19. sajandil tavaline jahilind elab nüüd vaid üksikutes Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa soodes (Viht, 1997).
Liigi ohustatuse hinnang2. Kriitilises seisundis (25.03.2019)
Ohutegurite kirjeldusRabapüüd ohustavad elupaikade kvaliteedi halvenemine (rabade puistumine kuivenduse mõjul), suurenev kisklussurve, kliima muutused (eriti lumeta talved) ning Eesti asurkonna kriitiliselt väike arvukus. On hinnatud, et rabapüü sai meil edukalt hakkama vaid õhust saaki püüdva rabapistriku turbe all pesitsedes (Orgusaar 1939). Tõenäoselt sõltub liigi püsimajäämine Eestis Alutaguse rabade kvaliteedist ja ühenduse püsimisest Loode-Venemaa asurkonnaga. Võimalik, et üheks võtmeteguriks rabapüü asurkonna hääbumisel viimase poolsajandi jooksul on olnud rabade ümbruse soostunud heinamaade, hõredate soometsavõserike ja servamäre-siirdesookoosluste kinnikasvamine ja tihenemine kuivenduse mõjul, mistõttu paikne rabapüü on jäänud talvise elupaigata. Ida-Alutagusel, kus rabapüüasurkond on ainsana suhteliselt arvukas, on ka rabaservad enamasti kuivendamisest pääsenud - erinevalt näiteks Kõrvemaast jpt. rabapüü kunagistest elualadest.
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksNätsi-Võlla looduskaitseala (KLO1000201)
Sämi maastikukaitseala (KLO1000274)
Nigula looduskaitseala (KLO1000213)
Sirtsi looduskaitseala (KLO1000076)
Lavassaare looduskaitseala (KLO1000645)
Tuhu looduskaitseala (KLO1000664)
Alutaguse rahvuspark (KLO1000669)


©2024 EELIS (6.1.29)