Liikide andmete kuvamine

Liik: Aspius aspius (tõugjas)Väljad: peida ,kuva
TüüpKaitsealune liik
Nimi ladina kAspius aspius
Nimi eesti ktõugjas
Nimi inglise kAsp
RühmKalad
KaitsekategooriaII kategooria
KirjeldusTõugjas (Aspius aspius) Liik on kantud ka Eesti punasesse nimestikku, kuid puuduliku andmestiku tõttu puuduvad täpsemad andmed liigi seisundi kohta. Looduskaitseseaduse alusel on tõugjas arvatud vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Liigi ohustatuse hinnang5. Ohulähedane (25.03.2019)
Ohutegurite kirjeldusVeekogu füüsilise kvaliteedi halvenemine. * Veekogu füüsiline ümberkujundamine, sh loodusliku kaldaala modifitseerimine, setete struktuuri muutmine, põhjasubstraadi eemaldamine või asendamine (sh tuuleparkide ja sadamate rajamine). * Vooluveekogude kanaliseerimine, õgvendamine. * Maaparandustööd valgalal ja eesvooludel (tekib settekoormus allavoolu asuvates veekogu osades). * Veetasapinna alandamine. * Elupaikade kadu vooluveekogu paisutamisel (pms kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga lõikude kadu paisutusala ulatuses) ja jõepõhja mattumine setete alla. Hüdroloogilise režiimi halvenemine. * veekogude paisutamine (oht veevoolu seiskamiseks, vooluhulkade reguleerimiseks, tulvavete teke, äravoolu tsüklilisus madalvee korral). * maaparandustööd vooluveekogul ja valgalal (suurvee kiire äravool, minimaalsete vooluhulkade väiksus madalveeperioodil). Levikutõkked - elujõulise asurkonna jaotumine mitmeks isoleeritud vähemarvukaks ja nõrgemaks alamasurkonnaks, hävinud alamasurkonnad iseseisvalt ei taastu, liigi levila ei laiene. Veekvaliteedi halvenemine. * Antropogeenne eutrofeerumine (toiteainete sissekanne veekogusse, sh ebaõige väetamisrežiim ja puudulik heitvete puhastus, sette suspenseerimine). * Reostus antropogeenset päritolu ohtlike ainetega mis on kaladele otseselt kahjulikud või toiduahelat ja elukeskkonda mõjutades kaudse negatiivse mõjuga. * Vee füüsikalis-keemiliste omaduste hälbimine tavapärasest (nt veetemperatuur, pH, hapnikusisaldus, looduslikku päritolu toksilise mõjuga ained). Otsesed füüsilised mõjud. * Turbiinide, pumpade jms veekasutuse poolt tekitatud suremus. * Veealused lõhkamistööd. Ebasoodsad klimaatilised tingimused/muutused. * Põud, veevaegus, veetemperatuuri ja gaasirežiimi või hüdroloogilise režiimi muutus. Looduslikud vaenlased (sh võõrliigid), haigused ja parasiidid. Looduslike asurkondade geneetilise mitmekesisuse vähenemine. Röövpüük. Andmestiku (levik, arvukus, ohutegurid) ebapiisavus.
Liigi tegevuskavaTõugja (Aspius aspius) kaitse tegevuskava
tougja_aspius_aspius_kaitse_tegevuskava_redigeeritud
Seosed: peida ,kuva
Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiksVärska lahe hoiuala (KLO2000174)
Kärevere looduskaitseala (KLO1000600)
Pajaka maastikukaitseala (KLO1000328)
Ropka-Ihaste looduskaitseala (KLO1000633)
Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624)
Alutaguse rahvuspark (KLO1000669)
Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KLO1000308)
Võrtsjärve hoiuala (Tartu) (KLO2000239)
Keeri-Karijärve looduskaitseala (KLO1000285)
Võrtsjärve hoiuala (Viljandi) (KLO2000173)
Võrtsjärve hoiuala (Valga) (KLO2000172)
Narva jõe alamjooksu hoiuala (KLO2000089)
Alam-Pedja looduskaitseala (KLO1000455)
Sahmeni hoiuala (KLO2000092)
Lahepera hoiuala (KLO2000237)
Väikese Emajõe hoiuala (KLO2000112)
Dokumendid: peida ,kuva
Seotud dokument NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta