Iseloomustus | Alam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos Jõgeva-, Viljandi- ja Tartumaal. Kaitseala on loodud 1994. a. rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Alam-Pedja kaitseala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, siinseks eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Samuti peatuvad siin kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Kaitseala pindala on 34396,4 ha.
Turism: on olemas infotahvlid, puhkekohad, õpperajad Kirnas ja Sellis.
Pesitsevad linnuliigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Aquila clanga, Aquila pomarina, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Ciconia niger, Circus aeruginosus, Circus cyaenus, Circus pygargus, Coracias garrulus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Gallinago media, Glaucidium passerinum, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lagopus lagopus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Philomachus pugnax, Picoides tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Podiceps auritus, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola.
Läbirändavad liigid: Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Larus fuscus, Lymnocryptes minimus, Sterna caspia.
Lisaks on registreeritud: Circaetus gallicus, Podiceps griseigena, Mustela lutreola, Lutra lutra, Myotis nattereri, Myotis dasycneme, Myotis daubentoni, Plecotus auritus, Eptesicus nilssoni, Vespertilio murinus, Pipistrellus nathusii, Nyctalus noctula, Siluris glanis, Rana arvalis, Aspius aspius.
Kaitealused taimeliigid: Nuphar lutea, Corallorhiza trifida, Dactylorhiza baltica, Lycopodium clavatum, Huperzia selago, Nymphaea alba, Daphne mezereum, Viola uliginosa, Ulmus laevis, Allium ursinum, Gladiolus imbricatus, Cypripedium calceous, Listeta ovata, Epipactis helleborine, Goodyera repens, Platanthera bifolia, Platanthera chlorantha, Gymnadenia conopsea, Dactylorhiza maculata, Anastrophyllum hellerianum-s, Dactylorhiza Fuchsii, Dactylorhiza incarnata, Liparis loeselii, Saxifraga hirculus, Anastrophyllum hellerianum. (P. Kiristaja,1998; K. Möller, 1998; Statistika, 1999). |
Kaitse eesmärgi kirjeldus | Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise;
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, ja väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja rändlinnud;
3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa);
4) III kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
5) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0);
6) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid. |