EELIS

ENG

Andmed Statistika ja viited

Avaleht EELISe andmed keskkonnaportaalis Loe siit "Mis on EELIS?" Otsing ja artiklid Kaitstavad alad Rahvusvahelise tähtsusega alad Üksikobjektid Ürglooduse objektid Pärandkultuuriobjektid Pargid, puistud Liigid Veekogud Saared Kaitsekorralduskavad Abimaterjalid

Tagasiside

Uued (uuendatud) artiklid:

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)

EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)

Statistika (11.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)

Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)

©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

lva.eelis.ee

veka.eelis.ee

Liikide andmete kuvamine

Liik: Crex crex (rukkirääk)

Väljad: peida ,kuva

Tüüp

Kaitsealune liik

Nimi ladina k

Crex crex

Nimi eesti k

rukkirääk

Nimi inglise k

Corn Crake

Rühm

Linnud

Kaitsekategooria

III kategooria

Kirjeldus

Rukkirääk (Crex crex) on laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab erinevaid avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi. Siiski on rukkiräägu arvukus viimasel kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Seepärast on Eestil kui suhteliselt heas seisus rukkiräägu populatsiooniga alal oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on intensiivne põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel).

Direktiivi lisad

Linnudirektiivi I lisa

Liigi ohustatuse hinnang

6. Soodsas seisundis (29.03.2019)

Ohutegurite kirjeldus

Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks põllumajanduse intensiivistamist, millega kaasneb rohumaade varasest niitmisest tulenev järglaskonna suur suremus ning sulgivate vanalindude hukkumine niitmisel. Väetamisest ja rohumaade uuendamisest tulenev rohustu tihenemine kahandab elupaikade kvaliteeti ning koos kuivendusega vähendab sobilike elupaikade pindala. Maaspesitsejana ohustab rääku ka kiskjate kõrge arvukus.

Seosed: peida ,kuva

Kaitsealused alad, kus on kaitse eesmärgiks